Tõnis Padu  sündis ja kasvas Haapsalus, kus ta juba koolipoisina tundis huvi ajaloo ja ehitusmälestiste vastu.  1973. – 1978. aastani õppis Tõnis Padu Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri teaduskonnas, kus huvi ajalooliste ehitiste vastu süvenes. Arhitekti esimeseks töökohaks sai Riiklik Ehitusmälestiste Projekteerimise Instituut. Aastatel 1980–2004 töötas ta Lääne Maavalitsuses maakonna peaarhitektina, 2004. aastast Haapsalu linnavalitsuses linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialistina. 2001. aastast peale oli Tõnis Padu Muinsuskaitseameti juures tegutseva arhitektuurimälestiste ekspertnõu-
kogu liige ja 2004. aastast kultuurimi-nisteeriumi juures tegutseva vabariikliku arhitektuurikomisjoni ekspert.
Tõnis Padu osales Haapsalu gene-raalplaani (Eesti Projekt, 1986) ja Haapsalu vanalinna detailplaneerimise projekti (KRPI, 1987) koostamisel ning paljude Haapsaluga seotud projektide, eeskätt kultuuri-mälestiste nimistusse kuuluvate ehitiste tegemisel. Haapsalu miljöö on suuresti just tänu tema asjatundlikule tööle säilitanud inimkesksuse ja romantilise hinge. Inimene, linnaelanik, oli alati tema tähelepanu keskpunktis.
Kolleegid mäletavad Tõnis Padu kui rahulikku ja sõbralikku inimest, kellega oli turvaline koos töötada. Tema sügavad teadmised ajaloost ja talletatud materjalikogu olid projekteerimisel alati abiks. Ta oli väga põhjalik, uuris objekte süvitsi, oli valmis tunde kulutama väiksemategi detailide lahendustele.
Kolleegide suhtes oli ta ebatava-liselt tähelepanelik, pärast koosolekut ei pidanud paljuks helistada ja tänada, oli valmis kiitma. Tema sõnal oli kaalu.
Oma viimaseks jäänud tööpäeval näitas Tõnis Padu läinud suvel tehtud fotot Haapsalu Valgest Daamist. Säriaeg oli olnud pikk. Tõnise enda säriaeg jäi kahjuks lühikeseks.
Kurbusega lahkuvad Tõnis Padust omaksed, kolleegid ja sõbrad, oma tarka ja tundlikku arhitekti jääb aga igavesti meenutama Haapsalu linn.

Eesti Arhitektide Liit,
Eesti Kultuuriministeerium,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Muinsuskaitseamet