Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Järg: Riigil puudub toimiv arhitektuuripoliitika: pean silmas seda, et riik solgib projekteerimisturgu, langetades suurema osa avaliku sektori objektide puhul valiku ainult hinna alusel. Sisuliselt võtab riik ekspordivõimekatelt arhitektuuribüroodelt, võimaluse konkureerida kodumaisel turul. Eksport, eriti arhitektuurieksport vajab kodumaise turu tuge tellimuste näol. See tugi on praegu poolik, kuna suur osa avaliku sektori tellimustest on ettevõtete käes, kellega arhitektuurieksporti paraku ei edenda. Kõige rohkem aitaks arhitektuuriekspordile kaasa avaliku sektori ehitusprojekteerimise hankimise ümberkorraldamine nii, et valiku peamiseks argumendiks saaks büroode pädevus ja võimekus. Arhitektuurikeskus ootab ühisturunduselaadset programmi, et arhitektuuribürood saaksid keskuse vahendusel sihtturgude külastamise, messidel käimise ja muu sellesarnase tegevuse kulude katteks toetust.
Takk: Meil püütakse kõigile loomevaldkondadele võrdsed võimalused tagada. See oleks väga hea strateegia mitu korda suurema eelarve juures, kuid väikses Eestis on määrav valdkonna eestvedajate võimekus rakendada valdkonna potentsiaali. Eestis valitseb laiem fookuse ja sihtide puudus, sama kehtib loomemajanduses, kus valdkondlikke strateegiaid õigupoolest pole. Põhjusi on mitmeid: valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ühise laua taha toomine on keeruline, puudub ka strateegia rakendamise ressurss, mis peaks tulema „ülalt” ehk riigilt, kusjuures strateegiat oodatakse „alt”. Nii ei teki kokkupuutepunkti.
Selleks, et üks loomemajanduse sektor hakkaks riigile suurt lisandväärtust looma ja iseeneslikult toimima, tuleb teha kahepoolset koostööd valdkonna ja riigi vahel. Seda on näidanud nii Euroopa riikide kui ka näiteks Korea edulood filmist disainini. Alustada võiks valdkondlikest strateegiatest, mille ellurakendamises näeks riik investeerimishuvi. Seejärel tuleks parimaid strateegiaid juba riiklikult laiaulatuslikumalt toetada. Vaid nii võime loota pikaajalist kasu, nagu on idufirmadega, kus väike idee võib alguses nõuda miljoneid, et sealt hiljem miljardid välja võtta. Kuni jätkub igale valdkonnale EASi toetusmeetme kaudu vahendite tilgutamine suurusjärgus 100 000 – 200 000 eurot aastas, ei tasu küsida valdkondadelt suuri, pikaajaliselt toimivaid edulugusid – näeme vaid pisikesi juhuslikke edusähvatusi, millel puudub tõenäoliselt kaugeleulatuv mõju.