Kaks uut näitust Tartu Kunstimuuseumis

4 minutit

VALGE MAIKA
Kunstimuuseumi III korrusel avame kunstnik Flo Kasearu kureeritud näituse “Valge maika”. Tööde valikul on määravaks antud riideeseme kohalolek kunstiteoses. Kuraatori idee lähtepunktiks on film “Visa hing” ja selle võitmatu kangelane Bruce Willise kehastuses, kelle seljas olev valge maika kaitsteb oma sangarit paremini kui kuulikindel vest. Saanud algimpulsi  küll Hollywoodi filmist, keskendub näitus valge maika kujundile eesti kunstis.

Näituseruumides liikudes mõjub valge maika kui filmikangelane, kes satub erinevatesse situatsioonidesse ja ajastutesse. Tänu maikale on näituse keskmes inimene: riideeset ei oleks ilma selle kandjata. Samas on maika ja selle omanik kehastanud erinevatel aegadel erinevat rolli ja kohta ühiskonnas. Esmalt alussärgina kasutusel olnud riidese leidis 20. sajandi alguses kindla koha just spordi ja kehakultuuriga tegelejate rõivastuses. Seejärel ilmub valge maika koos mustade trussikutega eelmise sajandi keskel massiüritusi jäädvustanud filmikaadrites ja fotodel. Nõukogude ajal muutus maika töömehe rõivastuseks, kes suitsutunnil mõnuga sigaretti pahvis. See muutis maika siinsele kultuurile millegi võõra ja ebameeldiva sümboliks, mis seostus võõrvõimuga.

Praegusel ajal on maika aga muutunud moekaks rõivaesemeks, mida kannavad nii mehed kui naised. See napp riideese toob esile keha füüsilise atraktiivsuse, mistõttu teda on seostatud ka gay ja proletariaadi kultuuriga. Valge maika troonib kunstiteostel kord kangelase ainsa kehakattena, kord piilub riivamisi särgi või kampsuni alt. 

Valget maikat on jäädvustanud Peeter Allik, Efraim Allsalu, Peet Aren, Henno Arrak, Mihhail Duhhomjonok, Herald Eelma, Liisi Eelmaa, Erika Haggi, August Jansen, Richard Kaljo, Toomas Kalve, Avo Keerend, Ando Keskküla, Kiwa, Nikolai Kormašov, Aleksander Krims, Toomas Kuusing, Laura Kuusk, August Künnapu, Heldur Laretei, Maikameikers, Ilmar Malin, Herkki Erich Merila, Hugo Mitt, Marge Monko, Maarit Murka, Marju Mutsu, Marianne Männi, Arseni Mölder, Roman Nyman, Erik Obermann, Valdur Ohakas, Jüri Palm, Rudolf Pangsepp, Priit Pärn, Mark Raidpere, Felix Randel, Kalju Reitel, Henn Roode, Johannes Saal, Elis Saareväli, Olev Subbi, Rein Tammik, Endel Taniloo, Krõõt Tarkmeel, Lembit Tolli, Vive Tolli, Anna-Stina Treumund, Peeter Ulas, Anu Vahtra, Renaldo Veeber, Sigrid Viir, Vello Vinn, Toomas Volkmann, Valdemar Väli, Margus Tamm ja Sandra Jõgeva. Tööd pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Spordimuuseumist, erakogudest ja kunstnikelt.

LOODUSMAAGIA – MÜSTILISED HETKED EESTI KUNSTIS
Muuseumi II korrusel avatav kunstnik Rauno Toomas Mossi kuraatorinäitus „Loodusmaagi – müstilised hetked Eesti kunstis“ on mõtisklev ning ülevaatlik pilguheit eesti kunstnike kujutatud visioonidele loodusest kui elavast olendist, tuues esile looduse ning inimese vahekorra müstilisted hetked. Realiseerununa läbi kunstniku loomingu on need teosed aimdusteks transtsendentsest – sõnu kirjeldamatust kõrgema ja suurema väe tajumusest.

Näitusele valitud töid võib vaadata kaadritena ühest suuremast loodusmaagia dokumentaalfilmist läbi kolme aastasaja (19. sajandist kuni 21. sajandi alguseni) Eesti kunstis. Paratamatult peegeldab antud valik sotsiaalseid tõekspidamisi, eetilisi ja esteetilisi väärtusi, eestlase enese arusaamu oma kodumaast ja iseendast oma olevikus. See on tõdemus maa maagiast, mis on kõigi meie kasvupinnaseks läbi minevikus elanud esivanemate ja nende pärimuste ning väljendab samas ka meie tuleviku lootusi ja hirme.

Kõik kokku mõjub esmasel pilgul eklektiliselt, kuid samas halastamatult kultuurikihte ja sotsiaalseid norme läbistava sisselõikena. Näitus on kummardus eestlases säilinud eripärasele loodustunnetusele ja tehtud lootuses, et selle maagia tajumus pole meie sügaval sisimas veel kadunud.

Maagilisi hetki eesti kunstis on tajunud Amandus Adamson, Jüri Arrak, Inga Aru, August Hagen, Anna Hõbemäe, Jaan Elken, Kreg A-Kristring, Kristiina Kaasik, Oskar Kallis, Epp-Maria Kokamägi, Woldemar Krüger, Kadri Metsik, Peeter Mudist, Konrad Mägi, Tiiu Pallo-Vaik, Aleksander Promet, Kaljo Põllu, Kristjan Raud, Lembit Saarts, Lembit Sarapuu, Ahti Seppet, Ülo Sooster, Imat Suumann, Balder Tomasberg, Jaan Toomik, Välko Tuul, Ado Vabbe, Aili Vint, Toomas Vint ja Tõnis Vint. Kunstiteosed pärinevad Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest ja kunstnikelt.  

Flo Kasearu
Rauno Toomas Moss
Näituse kuraatorid

www.tartmus.ee

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp