Vilde ilmumine olematule eesti kirjandusmaastikule enam kui 120 aastat tagasi oli fenomenaalne. Tema ülipopulaarsed algupärased nalja- ja kriminaaljutud, hiljem ajaloolised romaanid õpetasid eesti rahva oma maa keeles oma maa kirjandust lugema. Samuti aitas ta kaasa uute keelendite populariseerimisel ning tegi selles vallas koostööd Johannes Aavikuga. Eesti Vabariigi algupäevil oli Vildest saanud aktiivne laia silmaringiga ja pika euroopaliku elukogemusega mees, kes alati ja jäägitult astus välja meie keele, demokraatia ja kultuursuse eest.
 
Emakeelepäevale pühendatud nädalalõpul on hea võimalus tulla vaatama eesti ühe enim kirjutanud kirjaniku autentset Kadrioru korterit.

Lisaks püsiekspositsioonile ja ehedale 1920ndate interjöörile on muuseumi teisel korrusel avatud põnev ja atraktiivne näitus “Vilde teatrist”, kus saavad kõik proovida kätt valgustaja, grimeerija ja kostümeerijana. Lisaks saab näha Ago-Endrik Kerge tuntud telelavastuste „Pisuhänd“ ja „Tabamata ime“ originaalkostüüme.

Iga külastaja saab oma teadmisi kontrollida väikese grammatilise testiga, ära saab arvata Vilde loodud uudissõnade tähendusi. Samuti saavad kõik oma tähelepanelikkuse proovile panna põnevas otsimismängus. Lastele mõeldud meisterdamisnurgas on võimalik teha üks lõbus naljakivi.