Ka selle aasta 21. veebruaril ehk rahvusvahelisel emakeelepäeval algasid Vikipeedias avalikud tõlketalgud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, MTÜ Wikimedia Eesti ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse korraldusel. Oma panuse saab anda 21. aprillini. Vikipeedias on tõlkijale hulgaliselt juhendeid ja õpetusi, kuidas ja mida teha. Jääb mulje, et tõlkija peab koolitama end entsüklopedistiks ja vastutama tõlkeartikli sisu eest. On see nii?
ANDRES LUURE, tõlketalgute žürii esimees: Entsüklopeediaartikli tõlkimine ja koostamine erineb ainult tinglikult. Tõlkija ülesanne on luua tekst, millel on sama funktsioon nagu originaalil ja vähemalt sama hea kvaliteet. Mida paremini ta selle ülesandega hakkama saab, seda parem tõlkija ta on. Vikipeedias ei vastuta aga artikli kvaliteedi eest keegi ainuisikuliselt. Tõlkija tehtud tööd püütakse kollektiivselt parandada ja täiendada.
RITA NIINESTE, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja: Vikipeediat kritiseerides ei tulda tihti selle peale, et peale pahandamise saab ka parandada. Kui kõik targad inimesed, kes praegu Facebookis pilte vaatavad või poliitikuid kiruvad, heidaksid pilgu peale oma eriala artiklitele Vikipeedias ja neid natuke kõpitseksid, saaks Eesti suurim teadmistevaramu kiirelt palju paremaks ja usaldusväärsemaks.
Eestikeelsete teadmiste eest vastutavad kõik need, kes neid teadmisi loovad ja kasutavad. Lasta entsüklopeediaid koostada mõnel äriühingul ja siis tema käest neid usaldusväärseid teadmisi tagasi osta ei ole tänapäeva maailmas enam mõttekas.
E-sõnaraamatute tegijad on harjunud sellega, et arvuti genereerib veebikorpust töödeldes sõnaartiklite tooriku, leksikograaf toimetab juba arvuti tehtut. Kas Vikipeedia kaastöötajad pruugivad ka automaattõlke programme?
LUURE: Entsüklopeedia tegemisel see tõlkeprogrammide praeguse taseme puhul võimalik ei ole. Google’i tõlkega tehtud tõlked Vikipeedias kustutatakse, sest need ei kõlba isegi mitte toorikuks. 
Küsinud Aili Künstler