Alates meie taasvabanemisest palju kordi Eestis käinud, ka Tobiase sünnisaarel Hiiumaal ja Tobiase Päevadel viibinud Elke Voelker tuli nüüd taas Tallinna, kaasas kaante vahel tõeline suurmonograafia, doktoritöö Rudolf Tobiase elust ja loomingust. Väljaspool Eestit pole seni tehtud niisuguse põhjalikkusega lõpule viidud tööd ühegi meie helilooja kohta.
Saksamaal peamiselt organisti ja pedagoogina tegutsenud Elke Voelker ütleb, et mõte hakata Tobiase loominguga lähemat tutvust tegema oli tekkinud tal oratooriumi „Joonase lähetamine“ Leo Krämeri juhatatud ettekande järel Tallinnas. Materjalide kogumine algas 1996. aastal. Vahepeal, 1994-1996, oli Elke Voelker pingsalt pidanud aga eesti keelt õppima, mis kuulub Saksamaal endastmõistetavalt teises kultuuriruumis tehtava uurimistöö juurde. Ühel või teisel põhjusel tulid töösse vaheajad, kuni 2013. aasta novembris oli 382-leheküljeline suures formaadis käsikiri Heidelbergi Ülikoolis avaldatuna kaante vahel.
Elke Voelkeri dissertatsioon „Der estnische Komponist Rudolf Tobias. Leben und Werk“ („Eesti helilooja Rudolf Tobias. Elu ja looming“) on valminud Heidelbergi Ülikooli (Ruprecht-Karls-Univärsität Heidelberg) filosoofia fakulteedi Euroopa Ajaloo- ja Kultuuriteaduse keskuse tiiva all. See on avalikuks kasutamiseks arhiveeritud ka Heidelbergi Ülikooli raamatukogu dokumentide serveris:
www.ub.uni-heidelberg.de/archiv/15639. Autori enda kodulehe aadress on www.elkevoelker.de.
Laias laastus koosneb dissertatsioon neljast osast: A – Elulooline osa (lk 21-88), B – Heliloomingu tutvustus (lk 89-222), C – Oratooriumi „Joonase lähetamine“ üksikasjalisem analüüs (lk 223-300), D – Lisad. Loomulikult valgustavad paljud käsitlused ja teemad tänuväärselt meie muusikaelu- ja kultuuripilti laiemalt, kui ainult Tobiase vaatenurgast.
Elke Voelker kohtub Tallinnas paljude meie muusikategelastega ning sõlmib uusi sidemeid meie muusika- ja kultuuriasutustega raamatukogudest kuni Eesti Rahvusringhäälinguni. Ta on kinkinud oma uurimuse käsikirja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonnale ning akadeemia raamatukogule, küll Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile, Eesti Rahvusraamatukogule jne.
Meil jääb üle vaid tagasihoidlikult tänada ja tunnustada Saksamaa muusikateadlast Elke Voelkerit osutatud teenete eest meie muusikakultuuri tutvustamisel maailmale.