Amsterdami kontsert leiab aset neljapäeval, 27. veebruaril nende uue kontserdimaja Muziekgebouw’ suures saalis, mis ehitati auväärse Concertgebouw’ kõrvale spetsiaalselt uuema muusika ettekandmiseks. Kaks päeva hiljem, 1. märtsil viivad saksa muusikud Tõnu Kaljuste käe all sama kava ka Berliini Filharmooniasse, kus esinetakse sealses kammersaalis.

Eesti dirigendi käe all musitseerivad Rias-Kammerchor Berliinist ning Hamburgis resideeriv kammerkorkester Ensemble Resonanz.

Mõlemad saksa muusikakollektiivid esitavad sama programmi Kaljuste juhatusel laupäeva, 1. märtsi õhtul veel Berliini Filharmoonia kammersaalis, kus kontserdile eelneb tund aega varem tutvustav vestlus.

Kava kannab pealkirja „Arvo Pärdi imeline muusika“ ja sisaldab meistri kaks olulist teost. Õhtu avatakse aga Tõnu Kõrvitsa muusikaga, ettekandel „Labürindid“ ning 1. ja 8. osa „Kreegi vihikust“. Siis on ettekandel Lepo Sumera „Concerto per voci e strumenti“ (1997), mis on valminud Kaljuste tellimusel Doris Kareva tekstile. Selle järel esitatakse läti tänapäeva tuntuma helilooja Pēteris Vasksi pala „Prayer“. Siis kõlavad kaks Arvo Pärdi teost, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja äsjase Grammy võitnud heliplaadi nimiteos, „Aadama itk“ koorile ja keelpillidele õhtu lõpetuseks.

Amsterdami kontsert on välja müüdud – Amsterdami ja Berliini kogu kava sellisel kujul Tõnu Kaljuste poolt on Eesti muusika tõeline läbilöök!

Kaljuste on suutnud neid muusikuid ja ka kontserdikorraldajaid veenda selles, et Eesti heliloojate loodud muusika kannatab tutvustamist ka niisugustes kultuurimetropolides, nagu on Amsterdam ja Berliin. Seda enam, et ettekanded toimuvad väga mainekates saalides, kus kõlamas on Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa ja Lepo Sumera teosed.