Jazziliidu avakoosolek peeti Otsa kooli saalis 2004. aasta 26. aprillil, mis oli festivalile „Jazzkaar” järgnenud esmaspäev. Liidu esimene ülesanne oli käivitada regulaarne jazziklubi kontserdisari Tallinnas ning veel samal õhtul läksime vaatama Reigo Ahvena soovitatud Teater NO99 keldrisaali. Koht tundus sobiv ning oluline oli ka mulje, et väga vähese publiku puhul ei teki seal kõledat tunnet. NO99 jazziklubi avajämm sai teoks sama aasta 15. oktoobril ning sellele müüdi umbes 300 piletit. Seda oli mitu korda rohkem, kui olime julgenud loota. Järelikult vajas Tallinna publik jazziklubi. Mõtlesin tookord, kui kasulik oleks eesti jazzi arengule, kui suudaksime seda klubi töös hoida viis aastat, mis tundus väga pikk aeg. Nüüd on käimas klubi kümnes hooaeg!
Üsna varsti avaldas soovi korraldada iganädalasi jazzikontserte Tartu ülikooli kohvik ning peagi tärkas regulaarne kontserttegevus ka Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Rakveres. Jazziliidu tegevus saavutas plahvatuslikult kiiresti ettearvamatult suure tegevusmahu: 130–140 kontserti aastas. Sellele kulus suur osa noore organisatsiooni energiast. Praegu korraldatakse jazziliidu kontserte kaheksas Eesti linnas, peale eelnimetatute veel Narvas ja Sillamäel. Kümme edukat kontserdihooaega on muutnud Eesti jazzimaastikku täielikult. See, et muusikutel on regulaarne võimalus oma ideid laval proovida ja ellu viia, on kaasa toonud kiire kvalitatiivse hüppe ja välja on kujunenud rida omanäolisi muusikuid ja ansambleid, kellel on publikule oma sõnum.
Lisaks kontsertide korraldamisele on jazziliit olnud abiks mitmete haridus­-
projektide elluviimisel (õpikud, üritused). Jazzialast haridust andvate koolide õpilaste tähtsamad kontserdid on viidud jazziliidu lavadele. Programmi „Tallinn, kultuuripealinn 2011” raames korraldas jazziliit koostöös „Jazz­kaarega” suurejoonelise residentuuride projekti, mille käigus esinesid maailmakuulsad tippmuusikud (Dave Liebman, Jan Bang, Django Bates ja Britt Quentin) koos eesti muusikutega ning tegid workshop’e meie tudengitele.
Jazziliidul on hästi toimiv koduleht www.jazz.ee, kust saab kontserdiinfot ning teavet eesti jazzielu ja -artistide kohta.

Eestist välja suunatud tegevus
Eesti-sisese kontserttegevuse kõrval on jazziliidu olulisimaks tegevussuunaks Eesti jazzi tutvustamine välismaal. Jazzi­liit on välja andnud kuus eesti jazz­muusikat tutvustavat kogumikplaati, väga viljakas kontaktide loomisel on olnud osalemine messidel „JazzAhead” ja „Midem”. Regulaarseks on saanud artistide vahetus lähinaabrite sõsarorganisatsioonidega (Soome ja Leedu jazziliidud, Kesk-Norra jazzikeskus). Samuti on jazziliit vahendanud eesti muusikute esinemisi Austrias, Saksamaal, Itaalias, Tšehhis, Venemaal, Belgias, Hollandis, Poolas ja Inglismaal.
Jazziliit kuulub 2006. aastast Euroopa kesksesse jazziorganisatsiooni Europe Jazz Network (EJN), kelle liikmeskonnas on sadakond Euroopa jazzmuusika korraldajat ja festivali. Nüüdseks on vähemalt EJNi liikmed Eesti jazziga üsna hästi kursis, sest organisatsiooni aastakoosolek viidi 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna programmi raames läbi Tallinnas. Selles sisaldunud Eesti jazzi showcase pälvis rahvusvahelises jazzimeedias väga positiivset vastukaja ning tõi uusi kontakte ja esinemisi meie jazzmuusikutele.
Võib väita, et Eesti jazzmuusikute välisesinemiste hulk on viimastel aastatel üsna palju kasvanud ja siin on oma osa jazziliidu süstemaatilisel tegevusel.

Tulevik
Kuna jazziliidu areng kontserdikorraldajana vallandus plahvatuslikult, siis pole plaanis suurt laienemist – peamine on hoida hästi toimiv süsteem jätkusuutlikuna. Kõige olulisem on noorte hulgas uue publiku leidmine ja „koolitamine”. Seda teevad noorema põlvkonna jazz­muusikud eelkõige koolikontserte andes. Elu on näidanud, et väga paljudele noortele jazz meeldib, kui nad kuulevad seda elavas esituses. Probleem ongi selles, et meediakanalite  muusikaprogrammid on omavahel küllaltki sarnased ja lihtsa meelelahutuse kesksed, mistõttu noored ei tulegi selle peale, et on ka teistsugust muusikat. Meedias jazzi „pildilesaamine” ja seal hoidmine on üks jazziliidu sisepoliitilisi eesmärke. Praegu on jazz väikeses mahus, ent siiski regulaarselt esindatud ERRi kõigil neljal raadiokanalil, samuti on pärast pikka vaheaega 2008. aastast peale esinduslikke jazzikontserte regulaarselt (1-2 aastas) salvestanud ja eetrisse andnud ETV.
Tänu aktiivsetele väliskontaktidele on jazziliidul kujunenud väga tugev suhtlusvõrk üle Euroopa, mis järk-järgult kasvatab Eesti jazzmuusikute võimalusi end välismaal näidata. Kuna jazziliit ei korralda suurte rahvusvaheliste artistide kontserte ega ole ka agentuur, mis müüb otseselt eesti muusikat, siis oleme võtnud peasuunaks rahvus­vaheliste koostööprojektide ja esinejate vahetamise projektid.  Jazziliidu ülesanne välissuunal ongi leida kontaktid ja luua taristu, mis aitaks Eesti muusikutel oma loomingut tutvustada ka kodust kaugemal.
Jazziliidu tegevus on toiminud muusikute initsiatiivina, sest „kui keegi ei aita, siis tuleb ise ennast aidata”. Liidu tegevuskulud on olnud väga väikesed, suur töö on tehtud valdavalt entusiasmist. Tänu noorema põlvkonna muusikute järkjärgulisele kaasamisele liidu juhtimisse on muusikutest kujunenud tugev tuumik, kes on suuteline korraldama eri mastaabis üritusi ja esindama jazziliitu kultuuripoliitilistes küsimustes. Praegu on käsil organisatsiooni tegevuse ümberkorraldamine, et viia see uuele professionaalsele tasemele. Jazziliidu kui organisatsiooni arendamise takistuseks on olnud projektipõhine finantseerimine, mis Eestis täielikult domineerib ja mistõttu puudub kindlus teha pikaajalisi otsuseid.
Laiemas mõttes on jazziliidu eesmärk hoolitseda siinse jazzmuusika püramiidi alumise osa süstemaatilisuse ja järjepidevuse eest. Mida tugevam ja laiem on püramiidi põhi, seda kõrgemale võib kerkida tipp. Ilma kindla aluseta kukub tipp ümber.