Lavastus „Kui tuvid kadusid” põhineb Sofi Oksase samanimelisel romaanil (eesti keeles ilmus see kirjastuselt Varrak möödunud aastal, tõlkija Jan Kaus), dramatiseeringu on teinud autor ise. Eesti eelmise sajandi karmi ajalugu käsitleva loo lavastab Raila Leppäkoski, kes on tulevast aastast Soome Rahvusteatri juures tegutseva Lilla Teaterni kunstiline juht. Lava ning kostüümid kujundab Soomes töötav eestlasest teatrikunstnik Karmo Mende, mängivad Janne Hyytiäinen, Jani Karvinen, Jouko Keskinen, Matleena Kuusniemi, Antii Luusuaniemi jt.
Soome autoritest varem Reko Lundáni, Mika Myllyaho, Leea Klemola jt tekste eestindanud Maimu Berg on Soome Rahvusteatri kodulehel öelnud: „Näidend erineb keele mõttes proosast, sest proosat võime kõik lugeda, näidendi puhul oleme kuulajad. Sofi on proosateksti väga asjatundlikult just sellest aspektist näidendiks teinud. See on ikka omaette näidend, mitte romaani dialoogivormis variant.”
„Kui tuvid kadusid” on Sofi Oksase Eesti lähiminevikku käsitleva sarja „Kvartett” kolmas osa, ka eelmised osad „Stalini lehmad” ja „Puhastus” on eesti keeles ilmunud. Nii romaan kui ka dramatiseering liiguvad läbi kolme aastakümne, lugu hargneb kahel ajatasandil: Teise maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal ning 1960. aastate stagneeruvas Nõukogude Liidus. See on ka üldisemalt inimese ja võimu suhteid käsitlev lugu, vaadeldakse võimuga kohanemist ja kohanematust, maske, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. „Inimkonna kõige verisemale sõjale järgneb painajalik rahu. Näidendis viidatakse teravalt nendele inimlikele tagajärgedele, millega tuleb maksta, kui ühiskonna avatus on asendatud läbimõeldud, igale elualale laieneva valega,” öeldakse lavastuse tutvustuses. „Ainult inimlikkusest loobumise hinnaga võib säilitada eeldused inimväärseks eluks – või hukkuda. Valel on lühikesed jalad, aga sügavad jäljed.”