Tegemist oli Eesti ajaloos seni ainsaks jäänud põhjalikult ettevalmistatud ja peaaegu kõiki sama tasandi haldusüksuste piire haaranud reformiga. Kuigi reform kuulutati välja ja kinnitati dekreetidega, näitavad sadade allkirjadega avaldused ka rahva aktiivset osalemist oma valla saatuse üle otsustamisel. Näituse koostaja ei ole soovinud tõmmata otseseid võrdlusjooni tänapäeva olukorraga, kuid see pole keelatud näituse vaatajatel.
Näituse koostas Liivi Uuet ja kujundas Gerli Raadik.
Väljapanek jääb avatuks detsembri lõpuni.

Tartus ajalooarhiivis J. Liivi 4 avati aga näitus “Elu enne ilmasõda”, mis on kui väikene kultuurilooline jalutuskäik kadunud maailmas aastail 1900-1914. Välja on pandud valik toonase elu põnevaid dokumente ja fotosid – näiteks eestlaste võidud kohalikel valimistel, osalemine Riigiduumas, pulbitsev tööstuse kasv ja 1905. aasta sündmused, millele vajutas pitseri nii mõisate põletamine kui ka Vene-Jaapani sõda. Ühtlasi tuletatakse näitusega meelde, et sel ajajärgul ilmus linnapilti auto, üsna paljudel oli jalgratas, Elfriede Lender avas oma kooli, projekteeriti “Estonia” teatrihoone ja ilmus Oskar Lutsu “Kevade”. Näitusele lisab meeleolu kuulutustesein omaaegsete plakatite ja teadetega. Koostatud on kataloog, mis aitab dokumendivalikut lahti mõtestada.
Näituse koostasid Maive Mürk ja Liina Lõhmus.
Väljapanekuga saab tutvuda vähemalt käesoleva aasta lõpuni.

Varasemaid väljapanekuid saab vaadata Rahvusarhiivi veebist.

www.ra.ee