Helistan. Jazziema Anne Erm on just naasnud Trondheimist Euroopa jazzifestivalide ja -kontsertide korraldajate aastakoosolekult. Norra jazzmuusikud, kes meie „Jazzkaarele” alati südamelähedased olnud, said end külalistele kolmel õhtul näidata. „Marius Neseti kohta on öeldud, et nii üliandekat-ägedat saksofonisti pole Norras pärast Garbareki läbimurret olnud,” kiidab Facebookis Anne Erm, kes, vaevalt tagasi jõudnud, on juba Vikerraadioski värskeid muusikamuljeid jaganud.
Kiirus pole talle probleem. Uurin, kas tal tuli Trondheimi lennukisse kiirustada otse Kumust, kus ta „Sügisjazzi” hooaja avakontserdil „Elu täis jazzi!” 12. septembril tähistas arvuka sõpruskonnaga – kõik olid kohal! – oma 70. sünnipäeva. „Paar tundi sain ikka magada,” on peol DJna plaate keerutanud juubilari rõõmus vastus. Plaadid olid teadagi „Jazzkaare” lemmikute riiulist ja panid seekordki rahva liikuma. Päris hästi läks, mõnigi „tööpakkumine” olevat eos.
Aga Anne Erm ei vaata pikalt tagasi: „Sügis on nii ilus olnud ja „Sügisjazz” tuleb samuti värvilisem kui kunagi varem”. Ta rõõmustab, et Han Bennink tuleb taas: „Ta on nii äge tege­lane, lausa põleb”. Sedapuhku on tema ja Jaak Sooäärega laval ka Laura Põldvere-Remmel, kes osales läinud aastal Hollandis Benninki workshop’is ja jättis meistrile väga hea mulje. Kontserte on oktoobris rida­misi, aga see on juba teine jutt. Ja Anne Erm kiirustab tagasi kontori päikeselisele rõdule, kus Chalice’iga (töö)jutt pooleli.