„Crystallized“ – Philip Levine kui elav kunstiteos

Neljapäeval, 19. septembril kell 11 eksponeerib Briti kunstnik Philip Levine Kumu kunstimuuseumi aatriumis end elava kunstiteosena “Crystallized”, kandes 1000 Swarowski kristalliga peaehet ning suheldes publikuga. Osalemine tasuta.

Philip Levine kasutab oma paljast pealage nagu lõuendit alates aastast 2006, kui ilmnesid esimesed kiilanemise märgid. Kunstnik on saanud inspiratsiooni paljudelt meestelt, naistelt ja lastelt, kes on oma elus läbi elanud midagi negatiivset, kuid otsustanud probleemi mitte varjata, vaid väljendada seda läbi kunsti ja loomingulisuse kuidagi positiivselt. Levine’i esimene näitus “Headism”, mida toetas Gillette, näitas peadisaine, mis praeguseks on saanud tuntuks üle maailma.

Levine’i loominguline lähenemine on toonud talle koha mitmetes ajakirjade edetabelites nagu Time Out’i 100 kultuurisündmust ja The Observer’i tulevikuvisonääride nimekiri Future 500. Üks tema töödest oli eksponeeritud koos Damien Hirsti, Gabriel Dawe’i ja Hugo Daltoniga Londoni suures kunsti- ja kultuurikeskuses Somerset House, kus Levine on üles astunud ka elava kunstiteosena. Kunstnik ei olegi huvitatud üksnes oma tööde näitamisest galerii-installatsioonidena, vaid just vahetust suhtlusest publikuga, olles eksponeerinud end ka sellistes kohtades nagu Victoria & Alberti Muuseum ja legendaarses teatri- ja tegevuskunstikeskuses TheRoundHouse. Levine’i loengud performance’i-kunsti muutumisest oma põlvkonna pilgu läbi on olnud väga populaarsed nii Tate Moderni kui ka The University of Arts London kuulajaskonna hulgas.

Kohtumine Kaljo Põllu õpilastega Kumus

Neljapäeval, 19. septembril algusega kell 17.00 kutsub Kumu kunstimuuseum kõiki huvilisi kohtumisele Kaljo Põllu õpilastega. Räägivad ja meenutavad kunstnikud Kärt Summatavet, Maarja Undusk, Loit Jõekalda jt. Kohtumine toimub Kumu graafikakabinetis näitusel „Kaljo Põllu. Eesti maastik”.

Kui 1960. aastatel, Tartu-perioodil, tegeles Kaljo Põllu (1934–2010) radikaalsete kunstiuuendustega nii praktikas kui teoorias, siis umbes 1968. aastal toimus kunstniku loomingus suur pööre eesti kultuuri aluste otsingule, soome-ugri materiaalse ja vaimse pärandi poole, mida ta ise on nimetanud „igaveseks tagasitulekuks”.

„1978. aastal algasid Kaljo Põllu juhendamisel Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioonid soome-ugri hõimurahvaste juurde, peamiselt Siberisse. Neil õppereisidel selgus ja kinnistus Kaljo Põllu karismaatiline õpetajaisiksus – idealistlik, süstemaatiline, ehk ka vastuoluline, igatahes inimlik. Ta andis paljude oma õpilaste loomingule jõulise algimpulsi,” ütles näituse kuraator Anne Untera.

Uuriti ka Koola poolsaarel paiknevaid kivilabürinte ning Kootsaare labürinti Hiiumaal. Kaljo Põllu töötas ekspeditsioonide kogutud andmed teaduslikult läbi, pannes sellega aluse uuele kunstiantropoloogilisele suunale, kuid andis neile ka ise kunstilise vääringu.

Ka sellises traditsioonilises kunstiliigis nagu maastik on Kaljo Põllu loonud võimsaid, rahvuslikke allegooriaid nagu enne teda Kristjan Raud, Günther Reindorff jt. Kaljo Põllu maastikud on põhjamaised ja ühtlasi kosmogoonilised, neis kehastub mikro- ja makrotasandi ühtsus, looduse elujõud. Nii võis eesti loodust vaadata kui rituaalset ruumi. Kõigel sellel oli nõukogude ajal rahvusliku vabadusvõitluse alltekst.

Igal aastal loodud erineva maastikugravüüri kõrval valmisid Põllu suured graafilised tsüklid „Kodalased”, „Kalivägi” ning „Taevas ja maa”, mille näited on samuti käesoleval näitusel. Need graafikasarjad viivad vaataja otsesemalt muistsete uskumuste, soome-ugri vaimse pärandi juurde; kunstniku visioon on täienenud suurte narratiividega (Maailmapuu, Suur Maailma Esiema jne). Kuid kokkulangevad detailid jm finessid lehtedel pakuvad ka neile rõõmu, kes huvituvad eesti meisterlikust estampgraafikast, teadmata Põllu teoste rituaalset tagapõhja.

Näitus „Kaljo Põllu. Eesti maastik” on avatud Kumu kunstimuuseumis 6. oktoobrini 2013.

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn

www.kumu.ee