Metsiku raamatukogu on üks esimesi eesti talupoegade asutatud laenuraamatukogusid. 2. veebruaril 1872. aastal kogunes Metsiku koolimajja salgake Metsiku küla ja selle ümbruskonna ärksamaid mehi. Asutati Metsiku Õppija Selts, mille esmaülesandeks sai laenuraamatukogu (ehk „pibliotegi”, nagu seisab protokollis) pidamine. Asutajaliikmeid oli 12. Seltsi presidendiks valiti Metsiku küla Aaviku talu peremees Danel Pruul, kellest saigi ürituse hing. 1968. aastal osteti peaaegu terviklikult säilinud ainulaadne raamatukogu Pruulide järglastelt Eesti Rahvusraamatukogule.
Raamatukogu põhikirja esimese punktina on kirjas: “saab ostetud, esiteks: sündinud asjade ja juttoraamatuid. Kui seltsi joud annab, siis koli ja ka keik waimolikkud ramatud”. Raamatute ostmiseks kehtestati seltsi liikmemaks 1 rubla, mille lisandus aastamaks 50 kopikat, võeti vastu ka annetusi. Raamatukogule osteti 18 tegevusaasta jooksul 678 raamatut, nende kuuluvust raamatukogule tähistas tempel: „Eestikeele Raamatukogu Metsikus”. Seltsi tegevuse kohta on olemas protokollid 1889. aasta lõpuni, pärast seda jäi raamatukogu Pruulide perekonnale, keda iseloomustas suur raamatuhuvi läbi mitme põlvkonna. Raamatuid soetas endale juba Daneli isa Hans (1796-1864), Palmse mõisa õllepruul (siit ka suguvõsa nimi).
Näituse koostasid Sirje Lusmägi, Liis Tamm ja Kaire Lass, kujundas Tiiu Laur. Eksponeeritakse raamatuid Metsiku kogust, aga ka Pruulide perekonna ja raamatukoguga seotud dokumente. Taustmaterjal pärineb Eesti Ajaloomuuseumi ning Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest. Näitus “Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu“ jääb avatuks 8. jaanuarini 2014.
Arhiivkogu eesti kultuuripärandi hoidjana
Samas esitletakse uut raamatut Rahvusraamatukogu varamu sarjas – artiklitekogumikku „Arhiivkogu Rahvusraamatukogus: eesti kultuuripärandi hoidja“. Kogumik tervikuna keskendub Rahvusraamatukogu arhiivkogule. See on varamu sarja kuues raamat, mis annab ülevaate arhiivkogu kujunemisest ning selle koostises olevatest heliplaatidest, nootidest ja kaartidest. Eesti raamatulugu illustreerib käsitlus 19./20. sajandi vahetusel ilmunud luuleraamatutest. Kaks artiklit on pühendatud Metsiku laenuraamatukogule ja raamatulembesele Pruulide taluperele. Raamatu koostamist alustas nüüdseks meie hulgast lahkunud Helle Remmelt. Tööd jätkas Kaire Lass, toimetas Anne Ainz. Kõik tekstid on tõlgitud inglise keelde.
Sarjas on varem ilmunud Rahvusraamatukogu kokaraamatuid, eesti vabagraafikat, Riigiraamatukogu haruldusi, eesti vinüülplaadi ajalugu ja eesti köitemärgiseid tutvustavad väljaanded. Raamat „Arhiivkogu Rahvusraamatukogus: eesti kultuuripärandi hoidja”on saadaval raamatupoodides ja Rahvusraamatukogu veebipoes.
Nii näitus kui ka raamat on osa Eesti Rahvusraamatukogu 95. aastapäeva ja Tõnismäel asuva raamatukoguhoone 20. sünnipäeva tähistava pidunädala (9.-13. sept) üritustest.
