Konstantin Stanislavski töötas välja, katsetas enda ja näitlejate peal ning pani kirja psühholoogilises näitlemisstiilis rolli loomise jaoks vajalikud sammud, mis algasid näitleja keskendumisvõime treenimisest ja lõppesid aastatepikkuse prooviperioodi jooksul täieliku kehastumisega oma tegelaskujuks.

Kuulsa kasvatusteadlase Anton Makarenko eepilise teose “Pedagoogiline poeem” järgi on kasvatatud ja vormitud miljoneid inimesi Nõukogude Liidus. Makarenko kasvatas oma kolooniates uut inimest, üllast, grupivõimu ja -vaimu austavalt tegelast, kes haris põldu sama usinalt kui kuulas viiulimuusikat ja luges Gorkit.

Koos märkimisväärse panusega noortelt esitajatelt endilt on Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo käe all lavale jõudnud “Pedagoogiline poeem”, kus näitlejad peavad endalt küsima, kui kaugele nad suudavad minna, et õppida tundma ennast ja oma ametit, et olla inimene? Kas kaasaegses maailmas on üldse võimalik loobuda segajatest ja keskenduda jäägitult autoriteetide õpetusele?

Lavastus esietendus menukalt Permi teatrifestivalil oktoobris 2012. Eesti Päevaleht kirjutas: “Loetud päevad tagasi etendus lavastus “Pedagoogiline poeem” Permis rahvusvahelisel festivalil. Festivalil mängitud lavastuse arvustus ilmus eile Permi ärilehes Business Class. Artikkel pealkirjaga „Eestlased pikkisid Stanislavski uue sisuga, lisades erootikat” andis mõista, et festivalile toodud lavastus oli Permi publiku jaoks ennenägematu. Ajaleht kinnitas, et esietenduse saal oli puupüsti täis, kuid mainis samuti, et pärast vaheaega kolmandik publikut lahkus. Seevastu need, kes jäid, aplodeerisid etenduse lõppedes püsti seistes. Arvustus tõstis esile ka NO99 trupi julget teemavalikut ja noorte näitlejate improviseerimisoskust.” (EPL, 16.10.2012)

Mängivad lavakooli 26. lennu näitlejad ja Marika Vaarik Teatrist NO99.

Maailma-esietendus: 13. oktoobril 2012 Permi festivalil.
Tallinna-esietendus: 20. oktoobril 2012 Teatris NO99.