Arhitektuurivõistlused olid sel aastal pidevalt teravalt esil, leidsid tihti kajastamist meedias, kus üldse lubati enestele üsna vaba arhitektuuri ja planeerimise alast pläkutamist, mille seas aga ka palju konstruktiivset mõttevahetust. Negatiivse näitena jääb arhitektuurivõistluste ajalukku Saaremaal Kaali muuseumiga juhtunu, kus kõrgetasemelise võistluse võidutöö realiseerimise asemel otsustas kohalik “karupoeg” lihtsalt oma maitse järgi “putka” kiirelt püsti panna, ja veel millise! Mõnusaid uudiseid tuli aga Pärnust, kus on alustatud Europani võidutöö realiseerimisega, välismaa arhitektid ja linnavõim teevad juba reaalselt koostööd ning järgmisel aastal tasub oodata täpsemate projektide esitlusi.
Ühelt poolt oli avalikke võistlusi tänavu palju, ent neile tuleks lisada ka arvukad kutsutud osalejatega võistlused, mille jaoks läbi töötatud ideed üsna sageli arendaja nahksesse portfelli jäävadki. Ühelt poolt on ju hea, kui korraldatakse väga palju erinevaid võistlusi, ent teiselt poolt leidus tänavuste konkursside žüriide memodes tihti fraase nagu “esimene preemia otsustati välja andmata jätta tööde vähesuse ja taseme puudumise tõttu”, “hea arhitektuurne lahendus, ent funktsionaalsus jätab soovida” jne. Lõpuks veel aasta viimane võistlus Pae karjääri revitaliseerimiseks, kuhu laekus vaid üks (!) töö, mis tunnistati kolmanda koha vääriliseks. Veronika Valgu ja Kerli Raamsalu lennukas visioon näitab hästi ala arendamise perspektiivikust.
2005. aasta alguse üheks enim tähelepanu tekitanud konkursi objektiks oli Rotermanni kvartal, kuhu võitnud AB Kosmos projekti järgi ehitatavate korterelamute vastu oli huvi nii suur, et juba võistluse tulemuste teatavakstegemise ajaks oli ca 10 protsenti elamispinnast broneeritud! Täna käib ehitus juba sellises tempos, nagu oleks kõik asjad juba mitu aastat tagasi korda aetud. Rotermanni kvartali planeering ise on aga kõigiti tähelepanuväärne.
Märtsis saime teada ka aasta vahest tagurlikuma žürii otsuse: ülesanne Lasnamäe Jumalaema kiriku lahendamiseks polnud tõepoolest kergemate killast, ent see ei vabanda absurdset otsust tunnistada parimaks pseudovanavene stiilis, justkui mõni vene õigeusu kirikute projektide kataloogist pärit sibulkuplite jms “ajalooliste“ elementidega töö. Küsimus, kuidas ajaloolist ja kaasaegset funktsionaalselt ja atraktiivselt sünteesida, jäi siin täiesti kõrvaliseks…
Aasta üks huvitavamaid võistlusi toimus Narva kolledži uue hoone saamiseks täna nutuses tühjuses hruštšovkade vahel seisva Narva raekoja kõrvale, endise börsihoone kohale. Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner pakkusid oma tööga “Vihm“ tundliku ja kaasaegse teemalahenduse, mis pani ka kogenud arhitektuuritegelased imestama. Võidutöö on ootamatult tabav, lahendades nii uue mahuka hoone sobivuse kui raekoja ees paiknenud börsihoone säilimise küsimuse.
Nagu mullugi nii kerkib kõige rohkem ja kiiremini hooneid Tallinnasse, ent siin toimub ka ikka veel kõige vähem avalikke arhitektuurikonkursse. Üle-eestilistest võistlustest peeti traditsiooniliselt parima betoonehitise (Martin Aunini Ülemiste hotell Tallinnas) ja parima puithoone (Vahur Sova ja Lauri Saare Naba lasteaed Tallinnas Pirital) võistlus, millele lisandus aga arhitektide liidu eestvõttel parima eramu 2004 – 2005 väljaselgitamine (võitja Arhitektide Muru & Pere metallmaja Tabasalus). Viimast võistlust on plaanis hakata korraldama üle aasta kordamööda parimate arhitektuursete väikevormide võistlusega.
Avalikud võistlused elavdavad arhitektuurielu, annavad viljakaid ideid ja arhitektidele võimaluse erinevamates asjades kaasa mõelda. Endiselt hakkab ära märgitud tööde hulgas silma sama noorte arhitektide seltskond, kuid võrreldes eelmise aastaga, on see oluliselt suurem.
