Voronja suvehooaja keskmes on küsimus, kuidas ja mida inimene teab

4 minutit

Pühapäeval, 16. juunil kell 14 avaneb Voronja galerii kuues suvehooaeg Riias resideeruvate kunstiteadlaste Valts Miķelsonsi ja Indrek Grigori kureeritud näitusega „Wanderlust“. Näitusel osalevad Baltimaade meediakunstnikud Taavi Suisalu ja Timo Toots (Eesti), Krišs Salmanis ja Zane Zelmene (Läti), Žilvinas Landzbergas ja Dainius Liškevičius (Leedu). Pärast näituse avamist kell 16 on Voronja aias Paul Neitsovi kontsert.

Inimese ja materiaalse maailma suhe on üks humanitaarteaduste keskseid küsimusi, millele on pühendatud terve müriaad erinevaid filosoofilisi lähenemisi. Sarnaselt otsib ka näitus „Wanderlust” raamistikku materiaalse maailma ja inimkultuuri suhtele, mis pärast virtuaalreaalsuse ja tehisintellekti lisandumist meie tegelikkusse ümber vaatamist vajab.

„Märksa rohkem kui teised mõtlejad on arheoloogid pidanud keskenduma materjalile kui inimkultuuri tõestusele. Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg – kõik iseloomustavad, kui oluline on materjal inimühiskonna jaoks. Kuid nii nagu inimesed sõltuvad asjadest, sõltuvad asjad ka inimestest. Inimene peab asja looma ning seda hooldama,“ avab Indrek Grigor pisut näituse tagamaid. Ta lisab: „See kehtib ka immateriaalsete asjade nagu ideede ja info kohta ja seda mitte ainult tänapäeva infoajastul. Arheoloogid on viimase kümnendi jooksul Türgis tehtud leidude alusel jõudnud järeldusele, et religioon kui hirm surma ja surmajärgse ees – mis on täiesti immateriaalne – oli tegur, mis sundis rändavad korilased paikseks. Paremaks jumalaga lävimiseks oli vaja ehitada pühamu. Ehitus aga on mahukas töö ja nii kasvasid vajadusest ehitajaid toita esimesed paiksed elukohad. See aga tähendab, et hirm koos kiviraiumise raske tööga muutis inimühiskonna toimimist. Ning see juhtus juba kiviajal, mitte 20. sajandi infoühiskonnas.“

„See aga ei tähenda, et olukord kümme tuhat aastat tagasi oleks sama, mis praegu. Ameerika päritolu leiutaja ja visionäär Buckminister Fuller sõnastas 1980ndate algul teadmiste kahekordistumise sammu (the knowledge doubling curve) mis tähistab ajahulka, mille jooksul inimkonna senine teadmiste hulk kahekordistub. Fulleri järgi oli kuni 19. sajandini samm, millega inimkond oli kogunud kaks korda niipalju teadmisi kui kogu eelneva eksistentsi jooksul, umbes sajand. Kuid kahekordistumise tempo kasvab kiiresti. Teise maailmasõja lõpuks toimus teadmiste kahekordistumine juba u 25-aastase sammuga ning tänapäeval räägitakse keskmiselt u 12 kuust, mille jooksul inimkonna teadmiste hulk on kogu eelmise ajalooga võrreldes kahekordistunud,” täiendas Valts Miķelsons.

Kuraatorid on ühel nõul selles, et pole teada, kuidas infoajastu meie suhet asjadesse täpselt muudab. Aga kasutades materjalipõhist kujundit, võiks öelda, et kui 20. sajandi filosoofias räägitakse mõttevoolust, siis 21. sajandi mõte on õhus nagu aur.

Näitus „Wanderlust“ on Peipsiveerel avatud kuni 25. augustini, kolmapäevast pühapäevani, kell 12–18. Näituse valmimist toetasid Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus.

Valts Mķelsons on Riias elav kunstikriitik ja -kuraator. Alates 2012. aastast töötab ta Riias. Mūkusala kunstisalongis, kus on muuhulgas kureerinud näitused „SPAM” (2015), „Coal Dept” (2016), „Golden Years” and „Porno” (2017), „National Pavilion” (2018). Alates 2014. aastast on ta olnud Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse lugemisgrupi Õhtukool ning selle 2016. aastal käivitatud vabaõhuversiooni Suvekool kaasmoderaator. Ta oli üks 2014. aasta Artishoki Biennaali kriitikutest.

Indrek Grigor on õppinud semiootikat ning kunstiajalugu Tartu Ülikoolis. Töötanud Tartu Kunstimuuseumi foto- ja videokunsti koguhoidjana, ning oli aastatel 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist. Liikudes peamiselt Riia ja Eesti vahel on Grigor hetkel vabakutseline kunstikriitik, tehes kaastöid erinevatele Baltikumi kunstikriitika väljaannetele.

Kuuenda hooaja kunstnikud:
Eesti kunstnikest üks süsteemsemalt tehnoloogiat ja selle sotsiaalset tähendust kunstiliselt käsitlenud autoreid Taavi Suisalu, „Memopoli“ aga ka ERMi püsiekspositsiooniga üldrahvalikult tuntuks saanud Timo Toots, Läti kunstivälja mängulisemid autoreid Krišs Salmanis, viimase rahvuskaaslane, läti meediakunsti hälli ja -kehastuse RIXC keskusega seotud Zane Zelmene, leedu nüüdiskunsti klassik skulptor Žilvinas Landzbergas ja sugugi mitte tagasihoidlikuma renomeega Dainius Liškevičius, kes kehastavad Fluxusele omast iroonilist, ent samas ka metafüüsilist suhet asjadesse.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp