Virge Jõekalda

Igatsedes kevadet

Kunstihoone Galeriis

5.04 – 28.04.2012

Olete palutud näituse avamisele neljapäeval,

4. aprillil kell 17.00

Igapäevaste lihtsate hetkede võlu ja kordumatus on peaaegu hoomamatu.
Tahaks mõnegi neist kinni püüda kesk aja voolamist, (riskides küll vaid triivimisega tulvavas elujões).  Sõnas `igatsus` on koos ühtaegu nii ilu kui valu – nii terenduv meeleülendus kui ka selle puudumise valulisus. Sama suur vastuolulisus on ka minu kinnipüütud tundeviivudes, tihtipeale vaid vaevumärgatav järelmaik millestki võrratult suuremast.

Virge Jõekalda

Tõsiasi, et Virge Jõekalda jaoks on kunst ja selle tegija üks ja lahutamatu  tervik peegeldab talleomase vaikse enesessesulgunud hoiaku ka tema enda loomingusse. Viimane  on  lähedasem puule metsas või lillele jõe kaldal kui eeskujudest ja ühiskondlikest jõujoontest läbitud kunstnikupositsioonile.

Virge näitused: Hingeaed, Salaaed, Tõus, Mõõn, Puudutus … väljendavad tabavalt seisundeid, mis keelduvad allumast vähemale kui loodusjõule – painduma tuulepuhangus, väsima õhtu saabudes, heldima kevadest, avanema ja sulguma õitele sarnaselt pimedusele või valgusele reageerides.

Sedastamised, samastumised, pooltevalimised jäävad ära, vaikides toimuvale suhtestumisele hinnanguid ei järgne. Kuidas olekski see võimalik kui “nad kõik on ju nii erinevad!”

Säästab Virge ennast sel kombel või põletab hoopis, kes teab. Aga meie ees olevate graafilistest lehtedest voolab ilu, mis väldib aega ja arvamusi, mis pole aastatega närtsinud.