Uuel näitusel on väljas Eesti kunsti kartulid ja hakklihakaste

2 minutit

Tallinn Art Space galerii avas sel kuul 70-aastaseks saanud kunstnik Endel Saarepuu juubelinäituse “Mees metsast”. Näitusel on väljas võimsad tootemlikud puukujud, grotesksed puuvigurid ning Eesti prominente pilavad karikatuurid.

Galerii perenaise Kadri Alesmaa sõnul on Endel Saarepuu kunst läbi ja lõhki selline, mida ei ole vaja kellelgi karta. “Saarepuu teosed on kõige paremas mõttes nagu Eesti kunsti kartulid ja hakklihakaste – kodumaine, aus, lihtne ja südamlik, isegi kõigi laste lemmik. Iga puukuju puhul on Saarepuu jaoks oluline selle puu lugu, kust ja kuidas üks või teine puu temani on jõudnud, ka selle vorm ja omadused, mis aitavad puus peituva välja päästa. Tulemuseks on unenäoline ja mütoloogiline puumaailm, mida on igaühel huvitav vaadata,” rääkis Alesmaa.

Tallinn Art Space’is on väljas Saarepuu puuskulptuurid – toolid, lauad, anumad ja muud vigurid, aga ka pliiatsijoonistused, sealhulgas viimase talve jooksul valminud kaardipakk.

Alesmaa sõnul toovad humoorikad poliitkriitilised žarsid ja fantaasiarikkalt voolitud puitskulptuurid loodetavasti näitusele igas vanuses publikut. “Seega ootame näitusele kõiki, kes soovivad hetke peatuda, elu üle mõtiskleda ja rõõmustada naljade üle ehedas kunstniku maailmas!

Akadeemilisest kunstiharidusest ilma jäänuna on Saarepuu ka kunstnikuna “mees metsast”, nagu sedastab ka näituse pealkiri. Hoolimata sellest oma südame kunstile kinkinud Saarepuu võib oma elu 70. verstapostini jõudnuna öelda, et on kogu teadliku elu ikkagi joonistanud ning puukujusid vestnud. Kunstniku Viimsis asuvat kodu nimetavad naaberkondsed aias asuvate puukujude tõttu nõiamajaks.

Näitus jääb avatuks 15. oktoobrini. Varasemalt on Saarepuu näitustega üles astunud Viimsi Rannarahva Muuseumis, Tam galeriis, Draakoni galeriis, Kuressaare lossis, Munkadetaguses tornis ja Kodulinna majas.

Tallinn Art Space’i galerii Eesti kunstimaastikul unikaalne kunstiruum, mis toob kokku kaasaegsed Eesti kunstnikud ja nende loomingu, ajaloolised litograafia traditsioonid ning tänapäevase publiku.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp