Kultuuriajakirjaniku amet jätab jälje, mõtted tiirlevad aina teatri ümber. Igatahes, kui silmasin eemalt suurt reklaamplakatit, millelt vaatas vastu treeneriks kehastunud Luule Komissarov, siis oli esimene mõte, kust küll on Viljandi Ugala saanud nii palju raha, et riputada kogu pealinn (ja küllap paljud teisedki linnad) täis oma teenekaima näitlejanna näopilte. Kohe järgmine mõte, mis pähe torkas, otsis vastust küsimusele, et huvitav, millist Ugala teatri uuslavastust selle plakatiga reklaamitakse. Hooaeg on teatrites algamas, muidugi tuleb sellest teada anda. Kas on tulekul mingi lavastus sportlaste raskest, kuid ülendavast elust? Punavalge kiledress viitab justkui välitingimustes harrastatavale spordialale, vile ja stopper kuluvad ära nii spordihallis kui ka staadionil, suuruselt ja kujult Potsataja kõrva meenutav (mikrofoniga) kõrvaklapp ja nokkmüts kuuluvad aga vormel 1 heitgaasirikkasse maailma.
Nagu tihtipeale, haigutab kujutelma ja tegelikkuse vahel kuristik. Teatriga pole siin midagi pistmist, armastatud näitlejanna kutsub hoopis üles olema septembris kaine ja liituma kampaaniaga „Septembris eijooks!“ (https://septembriseijooks.alkoinfo.ee). Niisiis on ikkagi tegemist jooksualaga, kuid kas takistusjooksu, maratoni või mõne lihtsama distantsiga, sõltub juba osalejast ja tema suhtest alkoholiga. Mõni läbib selle mängleva kergusega, jätab nädalalõpul saunas kaks õlut või vastuvõtul klaasi veini joomata ning ongi märkamatult finišis.
Neile, kelle suhe napsiga on aga soojem ja tihedam, võib see september kujuneda iga päev tõsist pingutust nõudvaks teekonnaks, mille komistusteta läbimine pole kaugeltki kindel. Ehk on neile seejuures abiks personaaltreener Luule Komissarovi nõuanded ning teadmine, et veel kümned tuhanded inimesed üritavad samaga hakkama saada.
Iga päev lisandub kampaania veebilehele uus foto aktsioonis Luule Komissarovist ja innustav nõuanne, millest võib paremal juhul isegi abi olla. Lihtsad tõed. Alustuseks tuleb teha endale selgeks, miks kuu aega alkoholipaastu on vajalik ja hea. Kas on põhjuseks plaan panna oma tahtejõud proovile, soov raha hoida kokku või karjuv vajadus tervist turgutada?
Kui inimesel on väikegi kalduvus tulivett kuritarvitada, tasub ahvatlusest hoidumiseks pudelid-purgid silma alt ära panna. Ka pidudest, sünnipäevadest ja saunaõhtutest hoidumine tuleb mõistagi kasuks. Ja ikka üks päev korraga, sest kui ootused-lootused liiga pikale ajale laiali laotada, suureneb kohe ka libastumisoht. Nagu sportlased hästi teavad, võib lihtne libastumine tuua kaasa tõsise trauma.
Kainusele kutsuvat kampaaniat „Septembris ei joo“ (mis tänavu on valatud eijooksu vormi) on korraldatud juba 15 aastat ja selle ühe eestvedaja Reigo Kimmeli sõnul saanud idee alguse tema sõbra lubadusest, et kui ta saab ülikooli sisse, siis jätab septembrikuu vahele (ERR 23. VIII). Ainsa ühise omadusena, mis selle ettevõtmisega liitunuid iseloomustab, oskas Kimmel nimetada huumorimeelt – kindlasti aitab see piirangu tõttu tekkinud tusast kergemini üle saada. Eelmisel sügisel, kui kampaaniaga liitus tervise arengu instituut, ärgitasid joomata jätma lauljad Karl-Erik Taukar ja Kristel Aaslaid, tänavu on esindusnägu näitleja Luule Komissarov.
Sellise valiku puhul võib ettevõtmise korraldajatele õnne soovida, sest kedagi sobivamat oleks raske leida. Kui Taukar ja Aaslaid läksid korda rohkem noortele, siis Komissarovi eeskuju ja treenerlik hool võib mõjuda õige mitmele põlvkonnale. 1960. aastate keskel pikka teatriteed alustanud Komissarov on jätkuvalt ametis, kusjuures annab aastas sadakond etendust, olles niiviisi Ugala trupi üks hõivatumaid näitlejaid. Teatris tehtud rollide nimistu on sama pikk nagu kaelkirjaku kael, peale selle arvukad filmirollid ja muidugi Laine Rosenkampf-Jägerfreund („tšort paberii, pažaalusta!“) seriaalist „Õnne 13“. Ent teater ei ole Luule Komissarovi ainus kirg, teda teatakse ka kui Viljandi jalgpalliklubi Tulevik kõige kuulsamat fänni, keda vilksamisi saab näha koguni Premium-liiga reklaamis. Kes veel paremini sobiks treenerina kantseldama kõiki neid kabajantsikuid, kellel alkoholiisu on kaua kestnud suvekuumusega läinud ohtlikult suureks?