Tartu Kunstimuuseumis alustab neljapäeval, 7. märtsil uus loengusari „Erinevad vabadused: Endel Kõks ja Enn Põldroos“.

Läbi kahe suure isiknäituse – pagulaskunstniku Endel Kõksi ülevaatenäituse ning Enn Põldroosi retrospektiivi kulgev loengusari vaatleb suures osas samas ajas, ent erinevas ruumis kujunenud kunstnikusaatusi. Pallasest sirgunud ja 1944. aastal võõrsile põgenenud Endel Kõksile avanesid vabas maailmas hoopis teised horisondid kui temast põlvkonna jagu nooremale Enn Põldroosile, kes kujunes kunstnikuks Nõukogude Eestis. Loengutel vaagitakse mõlema kunstniku modernismist puudutatud loomingu käsitluste kõrval ka ühiskondade polaarust, tuuakse kõrvutusi autorite saatusekaaslaste loomega ning heidetakse pilk ka avangardmuusikasse.

Sarja alustab 7. märtsil üks Endel Kõksi näituse kuraatoritest Reet Pulk-Piatkowska, vaagides Kõksi otsinguid kunstnikutee hakul: „Moodsa tõlgendaja või nähtu kirjapaneja? Endel Kõksi varasem looming“.  Nädal hiljem, 14. märtsil arutleb Reet Mark Endel Kõksi ja Karin Lutsu näitel eksiili siirdunute loominguliste vabaduste määra üle, otsides vastust küsimusele, kas kodumaa juurte läbilõikamises ja vabasse maailma sattumises oli rohkem plusse või miinuseid. 21. märtsil käsitleb helilooja Märt-Matis Lill Endel Kõksile suurt huvi pakkunud Eestis sündinud Kanada avangardhelilooja Udo Kasemetsa loomingut: „Kasemets ja Cage – määramatust järgides“.

Loengusari jätkub aprillikuus juba Enn Põldroosi retrospektiivse isiknäituse “Credo” foonil, kus tulevad vaatluse alla samad kümnendid Eestis. 18. aprillil räägib Tõnis Tatar Enn Põldroosi kunstnikuks kujunemisest pöördelistel ja modernismist mõjutatud kuuekümnendatel ning muutumistest hilisemas loomes; 25. aprillil avab Margus Kiis toonase ühiskonna kunstipoliitika telgitaguseid ning tutvustab Enn Põldroosi suurt rolli kunstipoliitika kujundajana Nõukogude Eestis.

Loengud toimuvad neljapäevasel päeval algusega kell 17.30.  Sissepääs muuseumi pääsmega.

Olete oodatud!