Sofia Blücher lõpetas 1950. aastal Harkivi teatriinstituudi, töötas aastani 1955 Tšerkassõ draamateatris ja 1955–1984 Tallinna Vene Draamateatris. Noor näitlejanna Sofia Blücher tuli Vene teatrisse tööle oma loometee alguses. Juba 1954. aastal mängis ta Zoja rolli suurt vastukaja leidnud lavastuses „Rännakute aastad“, sellele järgnesid tööd lavastustes „Pani Dulska moraal“, „Tabamata ime“, „Suur võlur“, „Tavalised imed“ ja paljudes muinasjuttudes. Tema andes oli koomiline alge ühendatud lüürilisega, mistõttu kujunes temast väga laia ampluaaga näitlejanna.

Aastakümneid astus Sofia Blücher üles haaravail luuleõhtuil. Tema meelisautor oli Igor Severjanin koos teiste hõbesajandi poeetidega. Ta kaasas luule esitamisse-etendamisse ka paljud oma kolleegid, laiendades niimoodi luulest osasaajate ja hindajate ringi.

Oma viimaste elupäevadeni oli ta loominguliselt tegev ning hoidis end kursis teatri- ja kultuurieluga. Mälestus elurõõmsast ja andekast inimesest jääb meie südamesse.

Vene Teater

Eesti Teatriliit