Akadeemia konverents on silmapaistev sündmus saksa-eesti kirjandus- ja kultuurisuhete kontekstis, pakkudes võimaluse paremini tutvustada eesti kirjandust ja ka Eestit ennast saksakeelsetel maadel. Ühtlasi äratab see Eestis suuremat huvi Saksamaa ja saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuri vastu.

Saksamaa keele ja luule akadeemia

Saksamaa keele ja luule akadeemia asutati Johann Wolfgang von Goethe 200. sünniaastapäeval 28. augustil 1949. aastal. Akadeemiaga ühinesid saksakeelsed kirjanikud ja literaadid, et vastloodud Saksamaa Liitvabariigis avalikult esindada keele ja kirjanduse huvisid ning aidata kaasa kultuurilisele ülesehitustööle pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri ja sõda. Saksa akadeemia näol on tegemist ainulaadse foorumiga saksa keeleruumis, see pakub võimalusi intellektuaalseteks kohtumisteks ja tulisteks diskussioonideks kõigi saksa keelt ja kirjandust puudutavate küsimuste üle. Arutluse all on üha sagedamini ka kultuuripoliitilised küsimused. Akadeemia liikmeteks on mitmete maailma riikide nimekad saksakeelsed kirjanikud, tõlkijad ja teadlased, kelle loominguks on oluline avatud ja vaba mõttevahetus. Kogu oma tegutsemisaja kestel on akadeemia korraldanud kaks korda aastas avalikke konverentse keele ja kirjanduse aktuaalsetel teemadel. Kevadkonverentsid korraldatakse sageli välismaal ja nende eesmärgiks on teiste maade kirjanduselu tundmaõppimine ning mõttevahetus kohalike kirjanike ning haritlastega, nagu sel aastal Tartus. Akadeemia teine oluline tegevusvaldkond puudutab keeletööd. Akadeemia jälgib tähelepanelikult ja kriitiliselt saksa keele arengut ja osaleb avalikus keelediskursuses. Tehtud tööd kajastab pikk rida publikatsioone. Enamasti on tegemist põlu all olnud ja unustatud luuletajate teostega, mis tehakse kõrgetasemelistes väljaannetes avalikkusele taas kättesaadavaks. Lisaks sellele avaldab akadeemia kirjutisi kirjanduse ja tänapäevakeele aktuaalsetel teemadel. Akadeemia üks olulisi ja avalikkuse suure tähelepanu all ülesandeid on välja anda viit kirjandusauhinda, millega tunnustatakse kõige mõjukamaid kirjanikke ja tõlkijaid, samuti literaate, esseiste ja saksa kultuuri vahendajaid välismaal. Eriti väärib esiletõstmist Georg Büchneri auhind, mida peetakse saksa keeleruumi kõige mainekamaks kirjandusauhinnaks. Saksamaa keele ja luule akadeemia praegune president on kirjandusteadlane ja luuletaja Heinrich Detering, kellel on Tartu linna ja ülikooliga juba pikemaajalised sõbralikud suhted. Nii kureerib ta Tartu ja Göttingeni ülikooli germanistikaosakonna partnerlust ning on andnud impulsse kirjandusteaduslike konverentside korraldamiseks Tartu ülikoolis: 2011. aastal uuriti rahvuseepostega seotud küsimusi, artiklid ilmusid konverentsikogumikus „Rahvuseeposed faktide ja fiktsioonide vahel” („Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen”), selle aasta 9. ja 10. mail toimunud konverentsi teemaks oli „Tartu ja Riia kirjanduses”.

Kohtumised kirjanikega ja auhinnatseremoonia

Kevadkonverentsi avavad neljapäeva, 16. mai õhtul kolme eesti luuletaja etteasted.Kristiina Ehin, Jaan Kaplinski ja Doris Kareva loevad valitud luulet ja esitlevad seega oma loomingut ka saksakeelsele kirjanikest, tõlkijatest ja teadlastest koosnevale publikule.

Reede, 17. mai hommikupoolik on pühendatud tänapäeva saksakeelsele kirjandusele. Kolm akadeemia liiget Ingo Schulze, Friedrich Christian Delius ja Ursula Krechel – kõik kolm on väga tuntud saksa autorid – loevad ette valitud katkendeid oma teostest ja vastavad lõpuks kuulajate küsimustele.

Esimesena astub üles 1962. aastal Dresdenis sündinud Ingo Schulze, keda hinnatakse ameerika short story stiilis lühijuttude, Ida- ja Lääne-Saksamaa ajalugu puudutavate romaanide ning samuti ajastu- ja ühiskonnakriitiliste esseede tõttu. Ta debüteeris 1995. aastal lühijuttude kogumikuga „33 Augenblicke des Glücks. Aus den abenteuerlichen Aufzeichnungen der Deutschen in Piter”, mis ilmus 2001. aastal ka eesti keeles Tiiu Relve tõlkes pealkirjaga „33 õnnehetke. Sakslaste seikluslikest lugudest Piiteris”. Tartus loeb ta ette lühijutu „In Estland – auf dem Lande” ehk „Eestis – maal”, mis on inspireeritud tema külaskäigust Eestisse 2000. aastal ja kus ta jutustab ühest kohtumisest Tartus ning veidratest juhtumistest Käsmus.

Järgmisena esineb Georg Büchneri kirjandusauhinnaga pärjatud 1943. aastal sündinud kirjanik Friedrich Christian Delius, kes käsitleb oma romaanides ja jutustustes kriitiliselt Lääne-Saksa sõjajärgset ajalugu, alates üliõpilaste protestiliikumisest kuni taasühinemiseni. Deliuse teoseid ei ole küll veel eesti keelde tõlgitud, kuid seevastu on ta ise tõlkinud eesti luulet, mis ilmus luulekogus „Kartuliidude vabadus”(„Die Freiheit der Kartoffelkeime: Poesie aus Estland”, 1999). Kogumik sisaldab teiste seas Ene Mihkelsoni, Viivi Luige ja Jaan Kaplinski luuletusi ning järelsõna on kirjutanud Mati Sirkel – suurepärane näide eesti ja saksa autorite õnnestunud koostööst.

1947. aastal sündinud kirjanik Ursula Krechel, kes pälvis eelmisel aastal maineka Saksa raamatuauhinna (Deutscher Buchpreis) dokumentaalromaani „Maakohus” („Landgericht”) eest ja kelle looming hõlmab nii luulet, näidendeid kui proosat, loeb lõpetuseks ette esimese pealtüki eelnimetatud romaanist. Romaanis räägitakse ühe juudi emigrandi asjatutest püüdlustest kohaneda eluga 1950ndate aastate sõjajärgsel Saksamaal.

Reede, 17. mai õhtu on jällegi pühendatud eesti kirjandusele: Ene Mihkelson loeb ette katkendi romaanist „Katkuhaud” ja vestleb oma loomingust saksa keelde tõlkija Irja Grönholmi ja kirjandusteadlase Eneken Laanesega. Ühtlasti on see esimene kord, kui saksakeelsel publikul on võimalus tutvuda Ene Mihkelsoni kui proosakirjanikuga.

Akadeemia konverentsi lõppakordiks on Friedrich Gundolfi kultuurivahendusauhinna üleandmine tunnustatud tõlkijale Mati Sirklile laupäeva, 18. mai õhtul. Tänu Mati Sirkli tõlgetele on eesti lugejatel olnud võimalus tutvuda oluliste saksa klassikalise modernismi teostega nagu Alfred Döblini „Berlin, Alexanderplatz. Franz Biberkopfi lugu”, Robert Musili „Omadusteta mees” ja Rainer Maria Rike „Duino eleegiad”, samuti Günter Grassi, Heinrich Bölli ja Peter Handke valitud teostega.

Sissepääs kõigile üritustele on vaba. Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Programmi leiab www.sirp.ee.

Informatsioon Saksamaa keele ja luule akadeemia kohta www.deutscheakademie.de

Tõlkinud Terje Loogus

Programm:
 
Neljapäev, 16. mai
 
19.00 Tartu Ülikooli aula   Ülikooli 18
 
Konverentsi avamine
Tervitussõnad
Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Detering, Saksamaa keele ja luule akadeemia president
 
Luuletund eesti ja saksa keeles
Kristiina Ehin, Jaan Kaplinski, Doris Kareva
Vestlust juhivad: Liina Lukas, Heinrich Detering
 
Reede, 17. mai
 
10.00 Tartu Ülikooli peahoone, ruum 140   Ülikooli 18
 
Kohtumine autoritega
Ingo Schulze, Friedrich Christian Delius, Ursula Kreche
Vestlust juhivad: Silke Pasewalck, Dieter Neidlinger
 
14.00 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valge saal   Lossi 25
 
Eesti ja Saksamaa: kirjandussuhted minevikus ja tänapäeval
 
Tervitussõnad ja sissejuhatus teemass
e
Terje Loogus, Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakonna juhataja
Heinrich Detering, Saksamaa keele ja luule akadeemia president
 
150 Bücher in 150 Jahren. Zur Rezeption der estnischen Literatur im deutschsprachigen Raum
Cornelius Hasselblatt
 
Brevier der deutschbaltischen Literatur
Jaan Undusk
 
Järgneb vestlus ettekandjatega.
 
16.30 Literatur- und Sprachwissenschaft in Estland und Deutschland: Studenten aus Tartu und Göttingen im Dialog
Lühiettekanded ja vestlus
Hartmut Hombrecher, Kevin Kempke, Heilika Leinus, Maarika Peekmann
Vestlust juhib: Heinrich Detering
 
19.00 Kohtumine Ene Mihkelsoni ja tõlkija Irja Grönholmiga  eesti/saksa sünkroontõlge
Vestlust juhib: Eneken Laanes
 
Laupäev, 18. mai
 
16.00 Saksa Kultuuri Instituut Kastani 1
 
Jurij Lotman und die Tartu-Moskauer Schule der Semiotik
Ülle Pärli
 
Der Traum von Tallinn und Tartu. Russische Dichter und ihre kleinen Paradiese: Joseph Brodsky und die anderen
Ralph Dutli
 
20.15 Athena Keskus  Küütri 1
 
Auhindade üleandmine
 
Akadeemia presidendi tervitus
Heinrich Detering
 
Saksamaa suursaadiku tervitussõnad
Christian Matthias Schlaga
 
Johann-Heinrich Vossi tõlkeauhind
Laureaat: Wolfgang Kubin
Kõne: Ilma Rakusa
 
Friedrich Gundolfi auhind saksa kultuuri vahendamise eest välismaal
Laureaat: Mati Sirkel
Kõne: Gisbert Jänicke

Kõik üritused toimuvad saksa keeles, kui ei ole teisiti näidatud.

Artikli autoritest:

Corinna Blattmann on Saksamaa keele ja luule akadeemia pressiesindaja ja suhtekorraldaja ning akadeemia konverentside korraldaja.

Silke Pasewalck töötab alates 2010. aastast DAADi dotsendina Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakonnas. Kirjandus- ja kultuuriteadlane, kelle uurimisteemadeks on kirjanduslik interkultuurilisus, kirjandus ja nation building, kirjandus ja mälu, kirjandus ja kultuur saksa keele õpetamisel võõrkeelena.