Saksa-eesti suhted on teadupärast mõjustatud vastastikuse teadvustamise asümmeetriast. Vastukaaluks eesti poole erinevatele saksa keele, kirjanduse ja kultuuri kohta on saksa poolel ette näidata vaid suur teadmiste defitsiit Eesti ajaloo ja tänase päeva suhtes. Sakslased − kui erialainimesed välja arvata − on oma ajaloo Baltikumi puudutava osa peaaegu unustanud, samuti on uuema mineviku ja tänapäeva puhul tihtilugu ülekaalus diferentseerimata üldistused. Nagu rõhutas akadeemia president Heinrich Detering oma avakõnes, taheti kevadkonverentsiga seda asümmeetriat vähendada. Nõnda tuleb Eestit enam märgata, ja seda tähelepanuväärse kultuurrahvusena, nagu kinnitab ka ütlus, et „suur olemiseks ei pea maa/riik suur olema” (vt Heinrich Deteringi avakõne lühendatud tõlge kõrval).

Kirjandus- ning kultuurialaseks mõttevahetuseks pakkusid ohtralt võimalusi kohtumised kirjanikega (Kristiina Ehin, Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Ene Mihkelson), ettekanded baltisaksa kirjandusest (Jaan Undusk) ja eesti kirjanduse retseptsioonist saksakeelses kultuuriruumis (Cornelius Hasselblatt). Et elavaloomulise suhtluse tulemusel anti suhetele uus suund, sellest andsid tunnistust konverentsil osalenud saksa kirjanike ja intellektuaalide suur huvi eesti kultuuri vastu ja ürituse positiivne meediakajastus olulisemates Saksa päevalehtedes. Kolme maikuu päeva jooksul ei selgunud aga mitte ainult asümmeetriad, vaid ka erinevad tajumustrid ja mälutraditsioonid. Ning nende erinevustega tegelemine kujutab endast olulist ühist tegevussuunist, milles osaleb ka konverentsi kaaskorraldaja Eesti poolel − Tartu ülikooli saksa filoloogia osakond koostöös Göttingeni ülikooliga, kellega on koostööleping − Germanistische Institutspartnerschaft − sõlmitud juba 2008. aastal. Nõnda ei kujutanud Saksa akadeemia kevadine külaskäik endast ühekordset sündmust, vaid ainulaadset foorumit kandvate suhete sõlmimiseks ja keeruka ajaloo ning erineva mälukultuuriga seotud ülesannete püstitamiseks.

Tõlkinud Reet Bender

* Viide XIX sajandil käibele läinud Saksamaa metafoorsele nimetusele das Land der Dichter und Denker − poeetide ja mõtlejate maa.