Meie hulgast on lahkunud Peep Tõldsepp, kes oli väga pikka aega Nõmme muusikakooli keelpilliosakonna juhataja ja erialaõpetaja ning keelpilliorkestri dirigent. Kunstnikuhingega legendaarset õpetajat jäävad meenutama paljud tema tehtud portreed ning ka tema eriline isiksus ja värvikas karakter. Peep oli tulihingeline, isegi fanaatiline, nõudlik, valjuhäälne õpetaja, suur muusikasõber ja kirglik viiulimängu nautija, sugugi mitte pedantne, vaid sõbralik ja humoorikas. Ta tundis alati ära andekuse, temas ei olnud kunagi kadedust, oli vaid rõõm hea mängu üle. Tema tunnustus oli väärt, sest see oli aus. Heatahtlikult antud nõu, kuidas veel paremini saaks, võtsid õpilased tänuga vastu. Nii ilmekas oli tema nägu ja pilk muusikat kuulates!

Jane Peters – kõige lummavam mängija 1986. aasta Tšaikovski konkursilt – oli tema suurim avastus ja jäi ereda värvilaiguna oma haruldase ande ja spirituaalsusega alatiseks Peebu südamesse, hinge ja ka maalile. Peep tahtis suhelda ja elamusi jagada. Ta salvestas aastaid kirglikult muusika­videoid ja pakkus neid sõpradele, õpilastele, ka oma esimesele viiuliõpetajale Endel Lippusele. Nad olid eluaegsed sõbrad ja prof Lippuse vürtsikatest kommentaaridest said legendid. Peep käis paljude aastate jooksul juhendamas õpilasi kogu riigi muusikakoolides ja keelpillilaagrites ning oli väga hinnatud pedagoog. Kunstnikuhingena otsis ta hetki, mis oleksid väärt jäädvustamist. Värvikad loodusvaated, muusikamaailma erilised hetked, tuhanded fotod ja kümned portreed – kui palju toredaid hetki! Ka viimases elukohas ühiskodus elustasid seinu tema erksad pildid. Sealgi leidis ta veel endale sõbra, kellega koos muusikat kuulata, vaimustust jagada ja keda aidata, sest ta oskas sõpru leida ja oli mõnus vestluskaaslane. Tema tohutu kogu ülesvõtteid haruldastest esitustest ja andekatest muusikutest vajas uuesti läbikuulamist. See oli õnn nii talle kui ka meile. Muusika hoidis teda elus ja ikka vaimustumas.

Peep Tõldsepp sängitati puhkama Rahumäe kalmistule.

Nõmme Muusikakool