Eesti Draamateatris esietendub täna soome näitekirjaniku Juha Jokela (snd 1970) komöödia „Sumu“, kus lahatakse Soome teadlaste ja ärimeeste eetilisi kõhklusi ja kahtlusi, mis tekivad Venemaaga äriajamisel. Kui paslik on teha äri riigiga, kes äsja on tunginud Ukrainasse? Müüa oma meditsiinitehnikaleiutis vallutajate armee sõdurite ravimiseks? Ühelt poolt sanktsioonide all riik, teiselt poolt üksikult võttes toredad inimesed. Ühelt poolt oma riigi diplomaatilised huvid, teiselt poolt oma firma ärihuvid. Jokela näidendi esmalavastus oli Soome Rahvusteatris mullu sügisel. Eesti Draamateatris on selle lavastanud Priit Pedajas, mängivad Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Taavi Teplenkov, Laine Mägi, Jekaterina Novosjolova, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Kersti Kreismann ja Kaie Mihkelson.
Oled Soomes mitu korda lavastanud ja ka muidu sealse teatriga tuttav. Mida kasulikku on Eesti teatril soomlastelt õppida? Mis on neil parem?
Kaks asja kargab esimese hooga pähe. Esiteks, kui vaadata Soome teatrite repertuaari, siis nad mängivad peaasjalikult oma dramaturgiat. Tänapäevast maailmadramaturgiat lavastatakse, ent võrreldes soome tekstidega palju vähem. Tööl dramaturgiaga ja näitekirjanike koolitamisel on Soomes pikk, pidev ja silmatorkav traditsioon. Eestis ollakse sellega veel üsnagi alguses, ehkki esimesed viljad on hakanud ennast juba ilmutama, uusi näidendeid tuleb päris kenasti.
Teine on Soome teatri korralduslik pool, mis on väga paigas, plaanitakse pikalt ja põhjalikult ette. Tehakse vähem lavastusi, aga sellevõrra on prooviperiood pikem. Kui lavastasin tänavu Kuopio Linnateatris muusikali „Viiuldaja katusel“, siis kirjade järgi oli mul kasutada sada proovi. Mullu samas teatris „Kui tuvid kadusid“ lavastades oli mul esimene küsimus, et mida ma nii pika ajaga pihta hakkan. Kusjuures enne mind oli seal lavastamas üks ungari lavastaja, kes olla küsinud täpselt samamoodi. Soome teatritegijatel on ka see luksus, mida olen kohanud veel Moskvas: mitu nädalat enne esietendust on lava täielikult vaid väljatuleva lavastuse päralt.
Kas Juha Jokela „Sumu“ on heas mõttes soome näidend või ei ole siin päritolumaal tähtsust?
Selles mõttes on kindlasti tähtsust, et „Sumu“ puudutab spetsiifiliselt Soome ärikultuuri ja soomlaste mõtlemist seoses suure naabri Venemaaga. Tahaks raha teenida, aga ausalt.
Kas need eetilised probleemid, millega maadlevad „Sumus“ soomlased, on ka Eestis päevakorral?
Mingis mõttes on see kunagise soometumise kauge järelkaja, soomlastel on kogu aeg olnud mure sellega, kuidas suhted Venemaaga oleksid niisugused, et neid mitte solvata. Eestis on probleem vastupidine, tasuks lõuad rohkem kinni pidada.
Eesti oli kaua Venemaaga ühes poliitilises süsteemis ja seetõttu on taust teistsugune. Jokela näidendi tegelased arutlevad pikalt selle üle, mis saab, kui neil tuleb venelastele altkäemaksu anda. Kujutan ette, et Eesti ärimeestele ei oleks see mingi probleem. Karakterid ja tegelaste mõttemaailm on Jokelal väga vaimukas, tasub küll dramaturgia osas Soome poole kiigata.