Autor kirjutab oma kogemusest: „Sellele nii ebaharilikule reidile võttis mu kaasa Pariisi politsei. Nähtu kõneleb toorest reaalsusest, mis on seaduste ja tsensuuri taga varjul, või lihtsalt ühiskonnas ignoreeritud ja kõrvale tõrjutud, sest ühiskond ei vaata end meeleldi peeglist. Need pildid on tehtud teemadel, mida õigussüsteem, politsei ja poliitikud tuhandel põhjusel maskeerivad, ka selleks, et kaitsta ohvreid ja kriminaale meedia ahne pilgu eest. Teise valu on iseenda valu. Me paneme end proovile, kompame oma inimlikkust ja taluvuse piiri, seadusekuulekust, suhet süsteemidega, mis meid talitsevad. Politsei ja õigussüsteem sekkuvad, toimetavad juurdlusi, vahistavad, süüdistavad, mõistavad kohut, saadavad vanglasse, ravivad haavu. Inimolemise tume pool võlub niikaua, kui hakkad selles tajuma korduvat mustrit: kui näed pealt, kuidas õnnetuse vanker veerema hakkab, tuleb tahtmine reportaaž lõpetada.”

Kiek in de Kökis üles pandud fotoseeriat on varem eksponeeritud Pariisis Saint-Etienne’i moodsa kunsti muuseumis, Berliini Werkstattgalerie’s ja Hamburgi Deichtorhalleni fotomuuseumis.