Pärnu Muuseumi loengute ja ettekandepäevade sari “19. sajandi suured algatused” jätkub tavalisest suurema ettevõtmisega kui 11. aprillil algusega kell 16.00 toimub Pärnu Muuseumis eestikeelse tõlkega saksakeelne ettekandekoosolek “Jochmann Tagung”.
Teemaks on valgustusideede kohtumine rahvusluse ja liberalismiga. Seda kõike läbi ühe selle ajastu Euroopa suurkuju, Pärnust pärit valgustaja ja literaadi Carl Gustav Jochmanni (1789-1830) tööde.
Oma Vene kodakondsuse tõttu anonüümsena kirjutanud Jochmann andis sellise filosoofilise ja lingvistilise panuse Euroopa kultuurilukku, mida mäletatakse tänini. Seda lahkavad lühiettekannetega igaüks oma vaatevinklist Heidelbergi Jochmanni seltsi liikmed Prof. Dr. Ulrich Kronauer, Dr. Markus Käfer ja Prof. Dr. Martin Sattler.
Pärnus kohtusekretäri Johann Gottlob Jochmanni teise pojana sündinud C. G. Jochmann alustas kooliteed Pärnu linnakoolis ning täiendas end kahe aasta jooksul (1805. aasta kevadeni) Riia toomkoolis ja erakoolides, et astuda isa jälgedes Lepzigi ülikooli õigusteadust õppima. Tema stuudium kestis Leipzigi, Heidelbergi ja Göttingeni ülikoolides neli aastat (1805-1809), mille sisse mahtus ka osavõtt Poola vabastamisest (1806/1807) Napoleoni armee leitnandina. Sõjalistes aadetes aga lapsepõlvest saati Pärnu garnisoni ohvitseridega tihedalt lävinud Jochmann pettus ja hoidis edaspidi sõjast alati kõrvale, põgenedes selle eest kord Šveitsi, siis kodumaale ja sealt 1812. aastal Suurbritanniasse.
1810 aastal asus juurahariduse ja rikkaliku keeltepagasiga C. G. Jochmann tööle kohtuadvokaadina Riias. Vahepealsete pagulasaastate jooksul õppis ta tundma Suurbritannia poliitilist kultuuri ja sõnavabadust. See võrdlus pani ta eredalt nägema nii Liivi- kui ka Saksamaa ühiskondlikku tagurlikkust. 1815. aastal, kui Jochmann Riiga tagasi jõudis, võttis ta tõsiselt ette võlaõiguse ja sel teemal konsulteerides kuhjas kokku piisava varanduse. See andis talle vabaduse ja võimaluse oma nõrka tervist edaspidi Saksamaa, Šveitsi ja Prantsusmaa kuurortides tugevdada. 1819. aastal Liivimaalt lahkunud, ei jõudnud ta enam kunagi kodumaale. Viimased kümme eluaastat oli C. G. Jochmannile loominguliselt tegus aeg. Baltimaade andekaimaks publitsistiks nimetatud Jochmanni loomingus on vähe baltisaksalikuks peetavaid jooni, ta ei kõrvuta kunagi balti kodumaad saksa emamaaga. Ta võitleb hoopis haritud inimkonna parema tuleviku nimel, juhtides oma kirjutistes tähelepanu kaasaja poliitika ohtudele ja võimalustele. Jochmanni jaoks, keda Euroopa peab “oma inimesteks” – n-ö maailmakodanikuks –, jäi Pärnu tähtsaks sõna otseses mõttes surmatunnini. Jochmann pärandas Saksamaal surres suure summa koolikapitaliks, mille protsentidest pidi Pärnusse rajatama valitsevast ideoloogiast vaba haridusasutus eesti poiste jaoks. Jochmanni kool tõepoolest asutati ning see tegutses Pärnus aastatel 1873–1917 aadressil Pühavaimu 26.
11. aprillil 2013 “Jochmann Tagungil” meenutatakse ühest küljest Carl Gustav Jochmanni pärandit, mis on loodud ligi kaks sajandit tagasi. Teisest küljest on võimalik ära tunda ka haritud inimkonnale igiomaseid teemapüstitusi, mis olulised meie kaasajalgi. Ja lõpuks on Pärnust võrsunud literaadi panus Euroopa ja maailma kontekstis alati väärt arutamist.
Olete oodatud kuulama!
Saksakeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde!
Sissepääs muuseumi näitusepiletiga 3 € / 2 € / 1 €