Teisipäeval 27. märtsil, kell 16.00 Eesti nukutegijate loomingu näituse “KOOSMÄNG. Aastaajad” avamine!
Näitus avatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 27.märts-22.aprill
„KOOSMÄNG. Aastaajad“
„KOOSMÄNG“ oli Eesti nukutegijate näitus, mis rändas 2009. a novembrist – 2011 augustini Pihkva Käsitöömajas, Kondase Keskuses Viljandis, Petseri Muuseumis, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Valga Muuseumis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja Tallinna Lastemuuseumis. Kokku võttis näitusest osa 28 autorit.
„KOOSMÄNG. Aastaajad.“ on Koosmängu näituse järg. Kuidas autorid on aastaaegade teemat oma töödes käsitlenud, oli kõigepealt võimalik näha Saaremaal, Haapsalus ning nüüd Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Nukkude loomise kunst
MIS ON NUKK? Nukukunstnikud tervest maailmast püüavad sellele küsimusele vastust leida. Vastust otsides valmistavad nad realistlikke, abstraktseid, naiivseid või sürrealistlikke nukuinterpretatsioone. Nukke, mida nad loovad oma näo või käe järgi.
Kunstnikunuku eripära seisneb ainukordsuses. Tavaliselt teeb kunstnik korraga vaid ühe nuku ja sellest nukust on raske koopiat teha. Vahel harva luuakse vormid, millesse saab valada rohkem kui ühe nuku kehaosasid. Sel juhul antakse välja limiteeritud seeriaid.
Nukukunstnikud kasutavad oma loomingus nii traditsioonilisi materjale – riiet, vaha, puud, keraamikat, portselani, pabermassi, plastmassi, voolimismasse – kui ka ebatavalisi ja veidraid materjale: metalli, puu- ja juurvilju, merekarpe, kive, tarbeesemeid, jahu, martsipani jms.
Tavaliselt, kuid mitte alati on kunstnikunukud peenelt välja töödeldud, üllatades vaatlejat nii filigraansete näojoonte kui imeväikeste riidedetailidega. Kunstnikunuku olemus ei peitu ainult tema kehas, vaid ka riidevoltides ja aksessuaaride filigraansuses.
Tänapäeval on üle maailma loodud nuku- ja mängukarude kunstnike omamaiseid ja rahvusvahelisi ühinguid, stuudioid, koole, galeriisid. Ilmuvad spetsiaalsed ajakirjad, korraldatakse näitusi, konkursse, oksjone jms.
Eestis tegutsevatel nukutegijatel oma organisatsiooni veel ei ole, kuigi Tartu Mänguasjamuuseumi, Tallinna Lastemuuseumi ja Katariina Gildi Nukumaja abil on koos käidud nii Eestis kui tutvustatud oma töid välismaal, korraldatud nii ühis- kui isikunäitusi. Mõned nukukunstnikud on koondunud Eesti Käsitöö Seltsi Liidu mänguasjameistrite alaliitu. Enamasti tegelevad nad nukuloominguga oma põhitöö kõrvalt, vaid üksikud teevad nukke igapäevaselt.
Eesti nukutegijate looming on sündinud peamiselt soovist teha oma lastele poemänguasjadest eristuvaid „hingestatud“ mänguasju või kingitusi täiskasvanud sõpradele. Nad ise on oma kunsti kirjeldanud niimoodi:
Tiia Mets: “… See on nagu täiskasvanu eas edasi mängimise võimalus, elu oma loodud maailmas, paremas kui „päris“ maailm.“
Lembe Sihvre: “… iga uue pupe või eluka tegemine on omamoodi väljakutse – milline ta sünnib, kas see mõte ja kuju, mis pähe pesa tegi, ka materjalis realiseerub? Tavaliselt hakkavad tegelased varem või hiljem mu käes oma elu elama. Naudin loomeprotsessi, mille tulemiks on selge karakteriga tegelane. Kõik on ju oma lapsed.“
Terje Kiho: „… Nukutegemine on kunst, pisut erilisem, kuna on kombineeritud mitmest kunstiliigist – maalist, graafikast, skulptuurist, butafooriast, õmbluskunstist kokku. See kõik on segatud õigetes kogustes, maitsestatud fantaasiaga ja kaunilt serveeritud. Igal kunstnikul on omad retseptid, mis teeb tema töö eriliseks või ainulaadseks.“
Inspiratsioon, mängulust, elustiil – neist mõistetest on kantud ka käesolev väljapanek Eesti nukutegijatelt. Koosmängu näitust iseloomustab igale kohale iseloomulik keskkond, erinevad ruumid ja paigutused. Igas kohas sünnib näitus uuesti. Sel kevadel liitub veel autoreid, näitus muutub ja kasvab.
Mare Hunt, näituse koostaja