Eesti tuntumaid orelikunstnikke Aare-Paul Lattik on kutsutud esinema kolmel kontserdil Moskva kontsertorganisatsiooni „Moskontsert“ korraldataval klassikalise muusika rahvusvahelisel festivalil „Aastaajad“ („Vremena Goda“).

Meie organisti kontserdid toimuvad 29. ja 30. septembril, „Aastaaegade“ rikkalikus programmis. 26. septembril on juba toimunud tema nn loominguline kohtumine Moskva 11. kunstidekoolis, kuhu seekord ka rõõmustavalt rahvusvaheline festival kohale jõudis. Sellel õhtul esitas Aare-Paul Lattik Baltimaade ja vene heliloojate orelipalu. Kontsert-kohtumine sai teoks Eesti Vabariigi Moskva suursaatkonna toetusel.
Festival „Vremena Goda“, mis toimub juba 13. korda, on pühendatud Balti riikide ja vene heliloojate muusikale ning selle avalikud kontserdid toimuvad Moskvas tänavu 29. septembrist kuni 7. oktoobrini.
Mitme eesti märgiga saab teoks festivali tänane avaõhtu Moskva Heliloojate Majas. Moskva kammerorkester „Vremena Goda“ alustab Vladislav Bulahhovi dirigeerimisel õhtut Heino Elleri kolme palaga keelpilliorkestrile, seejärel on kavas läti helilooja Georgs Pelecis, siis esiettekanne vene heliloojalt Igor Holopovilt, millele järgneb Arvo Pärdi „Silvanuse laul“. Kava jätkatakse Pjotr Tšaikovski kahe viiulipalaga ning siis kõlab esiettekandes vene autori Anton Prištšepa Kontsert viiulile, marimbale ja keelpilliorkestrile. 29. septembri avakontsert lõpeb aga Hugo Lepnurme Orelikontserdiga, kus solistiks on Aare-Paul Lattik. Ettekanne pühendatakse (see on märgitud ka afišil) Eesti kuulsaima organisti, oreliprofessori ja muusikateadlase oktoobrikuul mööduvale 100. sünniaastapäevale.
Kõrgelt hinnatav on seik, et Aare-Paul Lattik mängib igas oma kolmes ülesastumises eesti muusikat. 30. septembri festivalikontsert leiab aset Glinka-nimelise muusikakultuurimuuseumi saalis. Selles kavas on ka teisi esinejaid, aga peamise osa sellest täidab eesti organist – ettekandel on Artur Kapi Esimene orelisonaat, Arvo Pärdi „Trivium“, Alfred Karindi „Hällilaul“ tema III orelisonaadist, Artur Kapi „Andante religioso“ (tšellol Žanna Minėtaitė), Gabriel Fauré „Siciliana“ (tšelloga), Guy Bovet’ „Hamburgi surmatants“ ning Joseph Bonnet’ „Heroiline kapriis“.