Reedel, 1. veebruaril 2013 esitleti Tartu Ülikooli Narva Kolledži raamatukogus ungari-eesti segapäritolu ajaloolase Géza Gecse (loe: geeza gätše) ülevaateteost „Bütsantsist Bütsantsini. Suurvene mõttelaadi olemus“.

Budapesti Ülikooli ajalooõppejõud Gecse tutvustab ses uurimuses suurvene mõttelaadi tekke- ja arengulugu ning selle seost Vene riigi ametliku ideoloogia ja poliitikaga. Raamatu eestindas ungari keelest Tõnu Kalvet, avaldas (2012. aasta aprillis) Ajakirjade Kirjastus.

Vene keisririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa“ saatel avatud esitlust konfereeris praegu Narvas töötav endine Tartu Ülikooli ungari lektor Szilárd Tóth. Tema vahendas ka koosolijate küsimusi Budapestis olevale autorile, kes osales esitlusel „Skype“-i vahendusel.

T. Kalvet rääkis tutvumisest autoriga, tõlke sünniloost ning suurvene mõttelaadi seosest Eesti ajalooga.

Ajakirjade Kirjastust esindas Bütsantsi-raamatu toimetaja, Anu Jõesaar, kes rääkis sellest, kuidas see teos kirjastuseni üldse oli jõudnud ning kui tuntavalt kirjastuse tegutsemissuunda mõjutanud. Gecse teose järel üllitas see kirjastus raamatu ka Juri Andropovist, marssal Žukovist ja president Putinist.

Narva Keskraamatukogu esindaja Valentina Pestrikova tutvustas spetsiaalselt esitluse puhuks kolledži raamatukogus korraldatud vastavateemalist raamatunäitust, mis koostati linna keskraamatukogu trükistest. Pestrikova meenutas, et Eesti suurim venekeelsete raamatute kogu asub just Narva Keskraamatukogus.

Asjasthuvitatud said endale muretseda Ajakirjade Kirjastuse ajalooalaseid raamatuid, samuti ajalehe „Rahvuslik Teataja“ seda numbrit, kus sees David Vseviovi hinnang Gecse Bütsantsi-raamatule.

Esitlust ja teost kajastas ning autorit ja tõlkijat usutles ETV nii eesti- kui venekeelse uudistetoimetuse esindaja.

Ema poolt eestlane Gecse on Ungari üks paremaid Venemaa-tundjaid ja ühtlasi üks tuntumaid raadioajakirjanikke. 2012. aasta aprilli lõpus Tallinnas ja Tartus toimunud raamatuesitlusel oli ta ka isiklikult kohal.