Aarne Tuule
Italo Calvino kirjutab Leonia-nimelisest linnast, kus igal hommikul ärkavad elanikud uute asjade keskele. Iga hommik veavad prügivedajad minema eilsed ajalehed ja pakkimispaberid; eilsed vannitoaboilerid, entsüklopeediad, klaverid ja portselanserviisid. Prügi veetakse Leoniast välja ning seetõttu ümbritsevad linna prügimäed. Calvino: “Leoniat ümbritseb hävimatute jäänuste kindlus, kõrgub igas küljes nagu mäeahelik.” Ja edasi: “Võib-olla on terve maailm väljaspool Leoniat kaetud prügikraatritega, igaühe keskel vaibumatult purskuv suurlinn. /—/ Mida kõrgemale kerkivad prügimäed, seda ähvardavam on varisemisoht: tarvitseb vaid mõnel plekkpurgil, vanal rattakummil või tühjal veinianumal Leonia poole veereda, kui üksikute kingade, läinudaastaste kalendrite, kuivanud lillede laviin matab linna tema enda mineviku alla…”
Muidugi, see on ilukirjandus, postmodernistlik fantaasia. Pealegi, maakera ägab palju tõsisemate keskkonnaprobleemide küüsis: osoonikihi kadumine, globaalne soojenemine ja globaalne hämardumine, puhta vee vähenemine. Paljud leiavad, et ollakse juba lootusetult hiljaks jäänud, elatakse ökoloogiliste kataklüsmide lävel.
Mõned loomeliitude seltsingu inimesed koos Eestimaa Looduse Fondi ja Tallinna Linnuklubi inimestega mõtlesid minna 5. oktoobril puhastama prügist Paljassaare poolsaare linnukaitseala. Selge, et sellise ettevõtmise suunas saab väita, et asjal pole suuremat mõtet, kuna see meenutab tilga eemaldamist ookeanist, kusjuures eeldatakse, et ookean muutub seeläbi järveks. Võib ka väita, et mõned inimesed tahavad teenida odavat tähelepanu. Või et loomeinimiste asi pole põõsast kilekotte otsida, loominguline inimene peab ühiskonda mõjutama oma loominguga: kirjanik kirjutades, helilooja komponeerides, arhitekt projekteerides. Või et kohalike valimiste eel on tegu ohtliku asjaga, Tallinna linna lahkest toetusest kõnealusele ettevõtmisele võib saada mõne partei reklaamikampaania osa.
Jah, kõik võib olla, võib olla ongi. Ausalt öelda ei oma see aga mingit tähtsust. Asja tulemuseks peaks ju olema puhtam pesapaik mõnele linnule ning mõne prügikünka kadumine meie isikliku Leonia külje alt. Seega pole üldse niivõrd oluline asjaolu, kuidas asi paistab.