Kolmapäevast, 6. märtsist saab Kumu auditooriumis iga kuu esimesel kolmapäeval vaadata nimeka ja auhinnatud saksa režissööri dokumentaalfilmide programmi „Werner Herzogi ekstaatiline tõde”. Filmiprogramm sisaldab Werner Herzogi loomingu paremikku aastatest 1971–2011. Kokku näeb publik 2013. aasta vältel 13 filmi.
Filmid on saksa ja inglise keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Igale filmile eelneb sissejuhatus. Filmid on publikule tasuta. Avafilmil „Väike Dieter tahab lennata” on venekeelsed subtiitrid.
Programmi avab 6. märtsil Herzogi kõige personaalsemaks filmiks peetav „Väike Dieter tahab lennata” (1997), mis jutustab mälestustele ja arhiivikaadritele toetudes kaasahaarava loo Laose vangilaagritest põgenenud hävituslendurist Dieter Denglerist.
Aprillikuu filmides „Puunikerdaja Steineri suurejooneline ekstaas” (1974) ja „Gasherbrum – helendav mägi” (1984) jälgib režissöör suure entusiasmiga inimesi, kes tahavad trotsida loodusjõude ja ellu viia oma unistusi. Esimeses neist jälgib Herzogi kaamerasilm suusahüppaja Walter Steineri ettevalmistusi järjekordseks suurvõistluseks, teises linatöös on vaatluse all alpinist Reinhold Messner, kes tõusis ilma vahepeatusteta üle 8000 meetri ulatuvatele Gasherbrumi mägedele.
Maikuul linastuvates filmides räägitakse kahest looduskatastroofist. Teoses „La soufrière – vältimatu katastroofi ootuses” (1976) ootab Herzog koos võttemeeskonnaga suurest ohust hoolimata Prantsuse Kariibi saartel Guadeloupe vulkaani purset, mida lõpuks ei toimugi. Režissööri ühes tuntumas teoses „Pimeduse õppetunnid” (1992) võrdsustab Herzog aga Lahesõja-järgset naftakatastroofi maailmalõpuga, mille hirmutavad tagajärjed näitavad end tänapäevani.
Programmi kevadhooaja lõpetab 5. juunil dokumentaalfilm „Ajaratas” (2003), mis on üles võetud maailma suurimal budistlikul rituaalil, Kalachakra pühitsuste andmisel Indias.
Sügisel jätkatakse Herzogi loomingu tutvustamist filmidega „Grislimees” (2005), „Wodaabe – päikesekarjused Lõuna-Saharas” (1989), „Sügaviku kellad. Usk ja ebausk Venemaal” (1993), „Vaikuse ja pimeduse maa” (1971), „Kuristikku. Jutustus surmast ja elust” (2011), „Valge teemant” (2004) ja „Herakles” (1962).
„Werner Herzogi ekstaatiline tõde” on osa Kumu Dokumentaali filmiprogrammist. Programm saab teoks tänu PÖFFi, Kumu kunstimuuseumi, Goethe Instituudi ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna koostööle.