Sarja „Romantiline klaver“ avakontsert: Kai Ratassepp 24. IX Estonia kontserdisaalis.
Iga inimene kuulab muusikat omamoodi, sealjuures iga päev erinevalt. Sama on interpreediga, keda võib esinemise ajal ühel heal päeval ootamatult haarata kas mõni uus idee või siis vastupidi – tabada harilik igapäevasus. Me ju teame, et interpreedi muusikaline kõne, adresseerituna publikule, on suhtlemine auditooriumiga. Milliseks see suhtlemine kujuneb, kuidas kaks poolt teineteist mõjutavad? Esitusest aimame esitaja olemust, õpime tundma seda inimest – milline on tema võime realiseerida oma ideed, kuidas ja kas ta on mõistnud ja tundnud või mitte. Kuidas see haakub kuulaja mõttemaailmaga, milline atmosfäär tekib saalis?
Võib ütelda, et suurem ja parem osa klaverimuusikast sobitub romantikute ringi. Romantiline muusika, kus loomingulise isiksuse vabaduse, igatsuste, salapärasuse, tundelisuse ja fantaasia seisund on vastandatud realistlikule mõistusekesksusele ja mõõdukusele, on suhtlusprotsessis eriti tundlik. Mõtleme klaverimuusika avangardile – Mendelssohn, Schumann, Chopin, Liszt, Brahms, Rahmaninov … Nende teoste esitamiseks klaveril läheb vaja individualistlikku julgust, täiesti eriomast klaverikäsitust, rikkalikke kõlanüansse. Esile on siin kerkinud suure sisemise energia, mastaapsuse ja virtuoosliku instrumendivaldamise vajadus. Toome silme ette Delacroix’ piltide märatsevad kired, mässavad loodusjõud, võidufanfaarid ja meeleheitekarjed.
Sten Lassmann on kunstiliseks nõustajaks Eesti Kontserdi uue sarja „Romantiline klaver“ juures. Alanud hooaja jooksul esineb kaheksa pianisti: romantilist klaverimuusikat esitavad Kai Ratassepp, Irina Zahharenkova, Mariam Batsašvili, Sten Heinoja, Marko Martin, Ralf Taal, Mihkel Poll ja Sten Lassmann. Lassmann ütleb oma sissejuhatavas sõnavõtus, et see on laiema tähendusväljaga sari võtmesõnaga „romantiline“, mis iseloomustab ühte olulist osa euroopalikust või läänelikust kultuurist. Sari on kujundatud nii, et iga kontserdi eel võtab romantismi teemal sõna filosoofilisest või ühiskondlikust aspektist muusika-, kunsti-, kirjandus- või majandusteadlane, ajaloolane, luuletaja või ka teoloog.
Kai Ratassepa klaveriõhtu kohta saab küll julgesti ütelda, et sellel sarjal oli õnnelik algus, sest oma loomult on Ratassepp romantiline pianist. Tema sundimatu ja vabalt kulgev muusikakäsitlus ja värvikas pianism avas kuulajas just sobivad kanalid romantilise meeleolu vastuvõtmiseks. Kava esimene pool Felix Mendelssohn Bartholdy fantaasiaga „Suve viimne roos“ op.15 ja „Tõsiste variatsioonidega“ op. 54 ning Frédéric Chopini „Hällilaulu“ op. 57 ja „Barkarooliga“ op. 60 jättis loogiliselt kulgeva ja varjundirikka mulje, kohandudes hästi Estonia kontserdisaali akustikaga. „Barkarooli“ hõljuv avarus, kõlarikkus ja kirg reetsid pianisti sügavat armastust selle teose vastu.
Kava teises pooles tuli ettekandele Robert Schumanni tähtteos „Karneval“ op. 9 (1834-1835). Tuleb mainida, et oopustes 1–23 kirjutas Schumann muusikat üksnes klaverile, siis on sündinud tema „Davidsbüdlerite tantsud“, „Liblikad“, „Kreisleriaana“, „Toccata“, „Humoresk“, „Fantaasia“, kaks sonaati jm. Maskiballile kogunenud külaliste muusikaliste portreede aluseks „Karnevalis“ on teatavasti helilooja noorpõlve kihlatu Ernestine von Frickeni sünnilinna (Asch) ja ka Schumanni enese nimest tuletatud tähekombinatsioon A-(e)S-C-H. Kirev portreegalerii sisaldab osad nii endise armsama („Estrella“) kui tulevase abikaasa („Chiarina“) tähistamiseks, jätmata vahele iseenese vastandlikku kaksikportreed („Eusebius ja Florestan“). See, mida publik tegelikult interpreedilt kõige rohkem ootab, plahvatas nüüd kava teises pooles oma täies ilus. Esitus hiilgas kujundirikka energia, mitmeplaanilise värvirikkuse, ilmekate kontrastide, veendunud üleoleku ja üteldatahtmisega. Rikastatud loomingulise palanguga, igasse ossa tuues järjest midagi uut ja kaasakiskuvat, viis Ratassepa mäng kuulaja otse teose sisse. See oli suurepärane saavutus ja (kui väike väsimus kava lõpuosas välja arvata) võib kindlalt väita, et otsetabamus kümnesse. Niisugusel karnevalil oli publikul uhke osaleda!