Kumu Dokumentaal kutsub vaatama!

Film linastub Kumu auditooriumis ja on külastajatele tasuta.

10. aprillil

kell 18.00

Lucian Freud

Režissöör Jake Auerbach

Inglismaa 1988, 41 min

Inglise keeles, eestikeelsed subtiitrid

Režissöör Jake Auerbachiga vestleb kunstiteadlane Reet Varblane

Täname Briti Nõukogu

Lucian Freud (1922–2011), Sigmund Freudi lapselaps, oli eraklik kunstnik, keda on peetud maailma üheks huvitavamaks portreemaalijaks ning oma aja tähtsaimaks Briti kunstnikuks. Tema töid hinnatakse psühholoogilise sügavuse ning kunstniku ja modelli suhte sageli ebamugavust tekitava vaatluse poolest. Lucian Freudi tuntakse peamiselt paksu värvijoonega portreede ja figuratiivsete maalide, eriti aktimaalide järgi.

Berliinis juudi perekonnas sündinud Lucian Freud põgenes 1933. aastal koos vanematega Londonisse, kus ta veetis suurema osa ülejäänud elust. Ta õppis erinevates kunstikoolides Inglismaal sh Goldsmiths College’is. Abstraktse maali buumi ajal Londonis oli ta rühmituse The School of London üks loojatest. Sinna koondus sõpruskond kunstnikke, nagu Francis Bacon, Frank Auerbach, Leon Kossoff, Michael Andrews, Robert Colquhoun, Kitaj jt.

Lucian Freudi isiklik elu oli Freudi suguvõsale iseloomulikult värvikas ning järglasterohke.

Kunstniku varaseid töid on seostatud saksa ekspressionismiga (mida ta ise eitas) ja sürrealismiga, ning viimast just inimeste, taimede ja loomade ebahariliku kõrvutiasetamise tõttu. Lucian Freudi lemmikaineseks oli aga inimene. Sageli ta oma elust: ema, perekond, sõbrad, kolleegid, armukesed, lapsed. Ta maalide sisu on autobiograafiline ning seostub lootuse, mälestuste, tunnete ja kaasamisega. Maalimise protsess oli pikaajaline ning modelli kohalolu oli kohustuslik ka siis, kui kunstnik maalis tausta. Näiteks 2007. aastal valminud maalile „Akt” kulus 16 kuud, mil modell poseeris kõikidel kordadel v.a neljal korral, ning iga seanss oli omakorda viis tundi pikk.

Freud omas erilist läbitungivat psühholoogilist pilku, mis aitas tajuda modelli olemust, isikupära ning jõuda modelli ihu tekstuurini. Portreed paljastavad modelli saladusi – vananemist, inetust, puudujääke, kõike seda, mida inimene püüab maailma eest varjata. Ta maalis inimest mitte välimuse järgi, vaid nii, nagu inimene tegelikult oli ning jäädvustas maalile modelli ja kunstniku vahelise suhte õhustiku. Ükskõik kui lähedased, subjektiivsed, keerulised või intensiivsed olid suhted modelliga, tööde pealkirjad jäid tavaliselt anonüümseteks.

Lucian Freudi töid hinnati kõrgelt juba tema eluajal. 2008. aastal osutus rekordiliseks 1995. aastal valminud aktimaali „Benefits Supervisor Sleeping” müük New Yorgi Christie oksjonil. Vene nafta- ja metallioligarh Roman Abramovitš omandas elava kunstniku töö rekordhinnaga – 33,6 miljoni USA dollari eest.

Pressi ja fotograafide surve Lucian Freudile oli üsna agressiivne ning tavapäraselt lükkas ta tagasi kõik nende katsed tungida tema ellu. Ent režissöör Jake Auerbachil (kunstnik Frank Auerbachi poeg), kes aitas tal 1988. aastal Londonis Hayward galeriis näitust üles seada, õnnestus salvestada Lucian Freudiga vabas vormis vaikne ja arutlev vestlus kunstniku inspiratsioonist, püüdlustest ja meetodist.

Text Box:

Jake Auerbach (1958) on dokumentaalfilmidele spetsialiseerunud Briti filmirežissöör, keda tuntakse enamasti kunstnike portreefilmide järgi. Lisaks on ta osalenud „The Muppet Show” väljatoomisel ning töötanud aastaid BBC-s.1992. aastal lõi ta oma firma Jake Auerbach Films Ltd., kus tegutseb iseseisva produtsendi ja režissöörina tänaseni.

Kumu Dokumentaal näitas hiljuti ka Jake Auerbachi filmi Paula Regost.