Peeter Jakobi
15. X 1940 – 21. IX 2014

21. septembril lahkus kaduvikku kauaaegne Rakvere teatri näitleja, Eesti Teatriliidu liige Peeter Jakobi.
Tallinnas sündinud ja kasvanud Jakobi lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ning töötas aastail 1968–1973 Estonia solistina ning seejärel aastani 2008 näitlejana Rakvere Teatris. 2008. aastast tegi Jakobi vabakutselise näitlejana kaasa mitmete teatrite lavastustes. Eesti Teatriliidu liikmeskonda kuulus Jakobi 1969. aastast peale. Kolmekümne viie Rakvere teatris töötatud aasta jooksul tegi Peeter Jakobi kaasa kümnes tosinas lavastuses. Enese, kolleegide ja töö suhtes nõudliku näitleja esimene roll Rakveres oli Gromov N. Pogodini „Aristokraatides” (1973), järgnesid don Juan (G. Figurereido „Don Juan”, 1974), Kaval-Ants (A. H. Tammsaare ja I. Tammuri „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1976), Matti (B. Brechti ja H. Wuolijoki „Suur-Heikkilä peremees ja tema sulane”, 1978), Tendri Laa (A. Uus­tulndi „Naistele mehed, meestele meri”, 1980), Northumberlandi krahv (W. Shakespeare’i „Kuningas Richard Teine”, 1983), Kasjanov (V. Arro „Viis romanssi vanas majas”, 1985), Tapiku Toomas (L. Koidula „Kosjaviinad”, 1989), Salieri (P. Shafferi „Amadeus”, 1989), Malvolio (W. Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö”, 1991), Hundipalu Tiit (A. H. Tammsaare ja I. Mõttuse „Jumalaga, Vargamäe”, 1991), Vesiroos (A. H. Tammsaare ja A. Särevi „Abielu ja õnn”, 1992), Rodrigo (W. Shakespeare’i „Othello”, 1994), don Quijote (M. Bulgakovi „Don Quijote”, 1995), papa Carlo (C. Collodi „Kullast võti”, 1996), Manders (H. Ibseni „Kummitused”, 1997), krahv Dracula (P. Raudsepa „Dracula”, 1997), jutustaja (C. McCullersi „Kurva kohviku ballaad”, 1999), Duncan
(W. Shakespeare’i „Macbeth”, 1999), töömees (A. Arbuzovi „Tanja, Tanja”, 2000), Šamrajev (A. Tšehhovi „Kajakas”, 2001), vana Pearu (A. H. Tammsaare ja U. Lennuki „Vargamäe kuningriik”, 2006), Ippolit Matvejevitš Voro­b­-
janinov (I. Ilfi ja J. Petrovi „12 tooli”, 2008) ja kümned teised meeldejäävad rollid.
Legendaarseks filmirolliks kujunes Peeter Jakobi kehastatud Ivo Schenkenberg mängufilmis „Viimne reliikvia” (1969), samuti osatäitmised filmides „Verekivi” (1972), „Minu Leninid” (1997), „Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele” (2010) ja „Elavad pildid” (2013) ning teleseriaalides „Kired” ja „Õnne 13”. Üheks Peeter Jakobi viimaseks rolliks jäi Tallinna Linnateatri lavastuses „Meie, kangelased” (2009) kehastatud vanaisa.
Kolleegid mäletavad Peeter Jakobit taktitundelise, südamliku ja väljapeetud härrasmehena, kellele võis alati kindel olla.

Rakvere Teater
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Teatriliit

Peeter Jakobi ärasaatmine täna, 26. septembril kell 11.30 Tallinna Jaani kirikus.