Uus aeg sünnitavat aga ka uusi utoopiaid. Willke väidab, et modernseim neist on puhta turu utoopia, millele on ruumi teinud hinge vaakuv sotsialism ja liigsuurte lubaduste all kannatav heaoluriigi ideaal. Ehkki mõte kõik korda seadvast turust pole kaugeltki uus, annab üleilmastumine kõikehõlmava turu unistusele Willke arvates sootuks uue näo: tehnoloogia kahandab ruumi, koha ja vahemaa tähtsust sedavõrd, et turu-utoopia tuumaks saab kohatuse (Ortlosigkeit) idee, utoopiast enesest aga atoopia, mis olevat kõigist seni nähtud utoopiatest salapärasem, amoraalsem ja piiritum. Uuel „kohatul” ühiskonnal on siiski ka pahupool mitmesuguste seni tundmata ohtude näol. Nagu Luhmanngi kirjutab, kaasneb symbolon’iga alati diabolon1. Üks atoopilise ühiskonna varjukülgedest, mida Willke kirjeldab raamatus „Düstoopia”, ongi valitsemise kriis, mis ähvardab kunagi vägevast Leviaatanist teha kodulooma. Kriisiga olevat tegemist seetõttu, et tavapärastele poliitika puudustele lisandub teadmisühiskonnas süstemaatilise läbikukkumise moment, mis väljendub anarhia korraldamisena mõistetud poliitika sobimatuses uude hüperkomplekssesse keskkonda. Teadmisühiskond peab hakkama saama teadmatuse kui teadmise paratamatu paarikuga; seda enam, et teadmiste kasvades teadmatus mitte ei taanduvat, vaid hoopis levivat ning võtvat seni tundmatuid vorme. Nõnda tekib võrgustunud infrastruktuuridega ja ülemaailmse haardeulatusega ühiskonnas lausa uut laadi riskide kategooria, mis tähistab süstemaatilise teadmatusega seotud ohte. Atoopiatriloogia kolmandas köites kirjutab Willke, et tulemaks toime ühiskonda ähvardavate ohtudega peaksime õppima hindama korratusse kätketud konstruktiivseid võimalusi. Selleks on aga esmalt vaja mõista, millises ühiskonnas me elame. „Heterotoopia tähistab maailma, mis virgub rahvusriiklikult organiseeritud hüperkorra enesehüpnoosist ja leiab end nüüd teist laadi tegelikkusest.”2 Helmut Willke teooria aitabki meil sellest „teist laadi tegelikkusest” paremini aru saada ja õpetab korratuse kohutavuse kõrval tähele panema ka korras peituvat kohutavust.