Vastlapäev on talvine eesti rahvakalendri püha, millega lõpeb jõuludega alanud talvine lõbustusaeg ja algab lihavõttepühadeni kestev suur paast. Väga oluline on vastlapäeva tähistamine kreeka- ja roomakatoliku maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Vastlapäeva nimetus on eestlastele tulnud võõrsilt ja see on seotud paastuga. Vastlapäeva varasem nimetus, mis omab eelkristlikke juuri on lihaheitepäev. Südatalveks olid otsa saanud hilissügisesed suitsu- ja soolalihavarud, mistõttu tuligi liha söömine kõrvale heita.

Vastlapäeva kombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka tänapäeval pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Kuna linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise üle on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.

Folklooriansambli “Suprjadki” vastlapäeva kontsert toimub Narva linnuse kontserdisaalis 21. veebruaril kell 13.00.

Sissepääs kontserdile: 1.60/ 0,70 eurot.