Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Eesti saarestiku etnograafiline pilt sada aastat tagasi – Aladár Báni kollektsioon
Folklorist Aladár Bán (1871-1960) käis 20. sajandi algul mitu korda Eestis, kogudes Ungari Etnograafiamuuseumi palvel arhailiseks peetud saartel ja setude juures tähelepanuväärset materjali ja pannes sellega aluse muuseumi Eesti kogule. Ta ostis kokku tervelt 548 eset, nii et Eesti Rahva Muuseumi hilisemad vanavarakorjajad olid sageli kuulnud märkusi nagu “nüüd on niipalju korjajaid, et midagi ei ole järele jäänud. Mineval 1912. aastal on keegi Ungari dr. Bán kõik kallima ja huvitavama ilu ära viinud, suuri rahasid maksades. Nii oli rahvas Eesti Rahva Museumi tarvis ära rikutud.” (Edgar Kuusik). Ungari Etnograafiamuuseumi Eesti saarte kogumik on seetõttu erakordselt väärikas ja sellisena võib huvi pakkuda ka Eesti teadlastele. Esimest korda oli Ungari publikul võimalus Báni kogutud varaga tutvuda aastal 1912. Etnograafimuuseumi 100 aastat hiljem korraldatud näituse külastajad saavad imetleda 20. sajandi alguse Eesti alade traditsioonilist käsitööd, värvirikkaid tekstiile, omapäraseid rahvarõivaid, tarbeesemeid ja ehteid.
Näituse kuraator on etnograaf Ágnes Kerezsi ning see jääb avatuks 5. maini.
Täpsem info: Ágnes Kerezsi (kerezsi@neprajz.hu) ja Zsuzsa Vámos-Lovay (vlzs@neprajz.hu) Näitus saab teoks Ungari Kultuurkapitali, Eesti Instituudi ning mitme eraisiku abiga.
Fotonäitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988“ Esmakordselt möödunud aasta septembris Ungaris Siófoki Soome-ugri maailmakongressil välja pandud rändnäitus on jõudnud pärast Szombathelyi peatust ka Budapesti. Fotosid täiendavad Lennart Meri filmide helirežissööri Enn Säde meenutused, millesse on põimitud Lennart Meri ülestähendusi. Näituse kujundajaks on Peeter Laurits.
Lennart Meri (1929–2006) missioon oli jutustada eesti ja ta hõimurahvaste iidset lugu, otsides vastust küsimusele, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme. Tema filmid “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1985), “Toorumi pojad” (1989) ja “Šamaan” (1977/1997) olid esimesed rahvusvaheliselt kaalukad filmid soome-ugri rahvastest, mis annavad ülevaate iidsetest tavadest, rituaalidest, rahvaluulest, etnograafiast ning püstitavad põnevaid hüpoteese. Filmide ainestiku talletamiseks tehti aastatel 1969–1988 soome-ugri rahvaste asualadele korduvalt ekspeditsioone, võttegrupi töös osales etnograafe, folkloriste, kunstnikke ja kirjanikke. Näituse külastajatel on võimalik vaadata Jaak Lõhmuse dokumentaalfilmi “Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt” ning saateprogrammina linastuvad ka Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia teosed.
Näitus sai teoks Eesti Instituudi, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutuse koostöös; rahaliselt toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.
Täpsem info: Kadi Raudalainen (Fenno-Ugria), kadi@fennougria.ee, tel. 52 89200 Móni Segesdi (Eesti Instituut Ungaris), moni.segesdi@estinst.ee