Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud. EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ja annab õiguse  töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus.
2013. aasta kõrgharidusreformi üks eesmärk oli sarnaste õppekavade dubleerimise vähendamine. Samal aastal ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade arvu vähendamine kõigis ülikoolides. Reformiga paralleelselt tehti ootamatult TTÜs aga algust viieaastase integreeritud arhitektiõppega, mis kopeerib EKA arhitektuuri eriala. Antud õpe ei ole tunnustatud EL kutsekvalifikatsiooni raamistikus, seades piirangud eriala lõpetajate tulevikuvõimalustele.
Arhitektide liit leiab, et TTÜ poolt astutud samm ei tohi mitte mingil juhul vähendada kvaliteetse ja rahvusvaheliselt akrediteeritud arhitektuuriõppe finantseerimist EKAs ja TTKs.(2) Finantseerimise vähendamine tähendaks toimiva arhitektuuriõppe kvaliteedi langust ja sektori rahvusvahelise konkurentsivõime halvenemist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi aruandest (3) selgub, et Eestis on juba aastaid olnud arhitektide üleproduktsioon. See tähendab, et võrreldes vastavate insenertehniliste erialadega koolitatakse arhitekte liiga palju. Eesti arhitektuuriharidusega inimeste üleproduktsioon on lühinägelik, tekitades meie kõrgharidusega spetsialistide hulgas töötust ning killustab valdkonna senisest enam. (4)
Arhitektide liit on seisukohal, et selline olukord on vastutustundetu ja erialale kahjulik.