DIVERSE UNIVERSE PERORMANCE PLAHVATUS 2012
http://performants.tumblr.com/
Diverse Universe on iga-aastane rändav festival läbi Ida-Lääne-Lõuna-Põhja-Euroopa, kaasates üle 200 rahvusvahelise kunstniku ja ühendades 25 linna üheteistkümnes riigis.
Avapauk ja Euroopa tuur
Diverse Universe Performance Festival saab tänavu oma Euroopa avalöögi 17. aprillil Tallinna Kunstihoones performance plahvatusega „Zero Tolerance“. 18. Aprillil performeerivad poeedid Eesti Kirjanike Liidu Musta Laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames, 19. – 23. Aprillini ollakse Pärnus ja 25.05 Tartu Kunstnike Majas.
Seejärel rändavad tegevuskunstnikud nomaadinena läbi mandri, peatudes sel Lätis Riias (26.04), Leedus Vilniuses, Alytuses ja Jonavas (27.04 – 2.05), Tšehhis Kolinis ja Prahas (3.- 7.05), Saksamaal Leipzigis ja Berliinis (7-18.05), Prantsusmaal Pariisis (20-23.05), Toulouses ja Marseilles (28.05 – 10.06), Hollandis Rotterdamis, Eindhovenis ja Nijmegenis (24. -28.05), Hispaanias Barcelonas ja Bilbaos (4. – 8.06), Norras Bergenis ja Oslos (14.-17.06), Soomes Vaasas (20.06), Poris (22-24.06) ning Inglismaal Londonis (5. – 7.07).
www.nongrata.ee
Esinejad
Festivali Tallinna osa peaesinejaks on seekord Jack Kerouac´i ja William Burroughs´i sõber ja kolleeg, lindprii poeet Ron Whitehead Louisvillest, kes saabub Maarjamaale koos Kentucky hillibilly bändiga „Son of The Widow“ koosseisus Andy Cook, Kelly Cook ja Matt Thomasson. The Dough Warrior taanlane Soren Dahlgaard maalib live actionis elusmodelle, Soome kultusbändi Cleaning Women solist CW1 koos VJ Poesiloe (Ich bin ein Fernseher)´ga eksponeerib performatiivset multimeediainstallatsiooni. Festivali nimekaim esineja on kindlasti maailmakuulsa Black Market Internationali legendaarne hollandlane, igavene story-teller Jaques Van Poppel. Juba aasta Eestis resideerunud Kalifornia ikoon Steve Vanoni ehitab parajasti Kalamajas läänerannikult saabunud juppidest kokku monteerida sealset imemasinat tuldpurskavat pulsejetti, mis möirgab nagu lennukimootor, festivaliks saabub Eestisse ka tema Sacramento Horse Cow kommuuni partner Ken Siebert. Aastatetagune Diverse peaesineja Berlin Performunion on jälle Eestis, nende „Naked Kitchen“ esineb seekord koosseisus Frederic Krauke (Germany), Mathieu Sylvestre (France), Andreas Stadler (Germany) , Michael Steger (Germany). Ülejäänud esinejad on Kaoutar Aboueloula Marokost, Da Yeon Kim ja Jung Hoon Lõuna Koreast, Peppe Rosvik Soomest. Kodumaine peaesineja on tänavu 65 juubelit tähistav kurikuulus professor Leonhard Lapin – Ida-Euroopa kunstiloominguline vulkaan, erudiit, suprealismi looja, professor, eesti avangardistliku kunsti isa, modernistlik arhitekt, väsimatu kirstunael, kaupluste, sööklate, teenindusettevõtete, raviasutuste ja saunade agar külastaja, daamide lemmik, köieltantsija ja akrobaat, suur poeet ja filosoof. Lapin kehastab siiani kompromissitu boheemlase rolli, kes hoiab avangardi lippu jätkuvalt kõrgel, olgu see meie pragmaatilises ja mugandunud ühiskonnas ning juba päris soliidses vanuses nii raske kui tahes. Lapini eksistensiaalne etendus toimub Vabaduse platsi keskel teisipäeval 17. Aprillil pimeduse saabudes. Non Grata eestimaistest liikmetest on tuuribussis Devilgirl, Anonymous Boh Little Tom ja C.n.o.p.t. Tuuri jooksul liituvad Diversega sajad kunstnikud esinemispaikades ja seltskond festivalibussis vahetub aegajalt – Pärnus liitub ja Leedus lahkub Triste Sire Soomest, Berliinis ootavad ees Travis Fuller McCoy Bostonist ja Amber Lee Chicagost ja Orion Maxted Londonist, Pariisis liituvad Marian Kivila, prantslane Arianne Fox, aafriklane Ben Anumu ja jaapanlane Hiroko Tsuchimoto, Toulousis Techno Monster 1 KA Prantsusmaalt, Hispaanias New Yorgist saabuv iirlane Myk Henry.
Teema – “Nulltolerants”
Nulltolerants kehtestab automaatselt karistuse reeglitele mittevastava praksise eest eesmärgiga kaotada soovimatu käitumine kergendavaid asjaolusid arvestamata. Karistus ei pea olema raske, kuid ta peab olema registreeritud ja toimima nii, et karistatav kaotab igasuguse tahte mittestandardselt käituda. See on ennetusliku iseloomuga lähenemine, mille aluseks on mõte, et ühiskond ei tohi suhtuda reeglitele mittevastavasse käitumisse kui paratamatusse, mis tuleb ära kannatada. Igale üleastumisele peab järgnema kohene reaktsioon, sest väikestele üleastumistele reageerides saab ennetada suuremaid. Reaktsiooni karmus ja ulatus sõltub otseselt juhtumi ühiskonnaohtlikkusest. Üllatavalt on demokraatia järele õhkuvas ühiskonnas nulltolerants üha rohkem populaarsust ja praktikat leidev termin. Kunstikäsitlus ei ole jäänud sellest puutumata, pseudokultuuri pealetung on peatumatu nagu teerull. Ministeeriumid ja fondid tasalülitavad vaikimisi ühiskondlikule peavoolule mittevastavaid ebamugavusi.
Mida teeb selles olukorras kunstnikkond? Kas on aeg luua omapoolne nulltolerants? Kas ka kaasaegses diskursuses on kunstnik sarnaselt nõukaaegadele visionäär, ühiskonna teenäitaja ja maailma korrastaja või on ta mandunud rahavoogude orjaks, dekoratiivseks tellimusetäitjaks, valge kuubi pärdikuks ja ajakirjanduse illustreerijaks? Kas aeg on välja tuua kunstnikearmee, kelle relvadeks sulg ja pintsel, mis vaheda terana lõikab poolkultuuri nõmeduse ja standardiseerimise lõtva massi. Või on vaja tõsisemaid meetmeid?
Diverse New York
Kui kõik Euroopat puudutav on tuleviku vormis, siis praeguseks on möödas juba Diverse Universe New Yorgi osa – 19. – 22. Märtsini toimunud neljapäevane performance maraton East Village´s Dino Eli galeriis Manhattanil. Diverse NY koondas endasse kogu Suure Õuna liigirikkuse Euroopast, Aasiast ja Aafrikast: Non Grata (Estonia), Sindy Butz (Germany/NY), Erik Hokanson (USA), Jill McDermid (USA), 1 KA (France), Myk Henry (Ireland/NY), Rosabelle Selavy (USA), Elinor Thompson (USA), Chloë Bass (USA), Edoheart (Nigeria/NY), Peter Dobill (USA), Marni Kotak (USA), Sarah H. Paulson (USA), Joey Sledgianowski (USA), Hiroshi Shafer (Japan/NY), Caveman Robot (USA), Peter Grzybowski (Poland/NY), Meghan E. Van Alstyne (USA).
Respect Diversity!