Sotsiaalia

  • Võtmeriik Ukraina

    Kas kõik USA ja Euroopa suurriikide kolmandaid riike puudutavad otsused on ikka piisavalt läbi mõeldud? Kuna olime toona hõivatud oma probleemidega, siis teavad vähesed, et detsembris 1991 otsustasid Kasahstan, Kõrgõzstan,…

  • Referendum pole imevahend

    Otsedemokraatia võimalikkusest Eestis Eesti poliitikaelus leiab järjest laiemat kõlapinda mõte, et avalikkus on jäänud poliitilisest kaasakõnelemisest kõrvale. Esitatakse üleskutseid rakendada rahvahääletust jm otsese demokraatia vahendeid, et seda olukorda muuta. Käesoleva…

  • Kuidas mõjutab uus meedia kultuuri ja sotsiaalseid suhteid?

    Tehnoloogiline revolutsioon on alati tähendanud ka sotsiaalset revolutsiooni. Liiklusvahendite areng tõi kaasa ühiskondlikud muutused: kasvas inimeste mobiilsus ja tootmise automatiseerimine mõjutasid tööturgu ja inimeste igapäevaelu. Tänapäeval mõjutab samalaadselt inimesi ja…

  • Kosmoteismi lubadus

    Religioon tekitab tänapäeval ebakindlust. Kõige rängemad ühiskondlikud konfliktid on sageli seotud religiooniga; veel enam, religioonide sobimatusest tahetakse tuletada tervet tsivilisatsioonide konflikti, mis võtab sellisel juhul samuti usulise ilme. Kuigi lääne…

  • Riigivalitsemise raske ning suur kunst

    Ilmselt arvab Lauri Vahtre, et kui hästi makstud poliitikuid oleks rohkem, poleks ülikoole vajagi. On kummaline, mille eest ja mille nimel võitleb ja võtab Sirbi veergudel viimasel ajal nii sageli…

  • Ajaloolane ja ajaloo allikas

    Piip oli veendunud, et Eesti iseseisvus sündis 1918. aasta novembris. Ants Piip, Õiguse jõud. Koostaja ja eessõna autor Priidu Pärna. Sarjas „Eesti mõttelugu”, nr 77. Ilmamaa, 2007. 520 lk.

  • Henriku Liivimaa kroonika

    Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaalTLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10 (auditoorium 1) Neljapäev, 22. mai

  • Üksildusest

    Üksildust peetakse halvaks ja traumaatiliseks kaaslaseks. Nõukogude aja kollektiivsuse kontekstis kandis see ka tugevat ideoloogilist märgistust: üksildane, massist eraldi hoidev inimene oli ohtlik, ta polnud kontrolli all. Üksildust kui sotsiaalset…

  • Uue ajastu soovhirm

    Modernse inimese enesepilt on põhinenud arusaamal, et elame tänapäevas, mis on enneolematu ja eriline. Seda tänapäeva saab kritiseerida ainult eeldusel, et on toimumas areng millegi veel erilisema poole, mis oleks…

  • Meeleparanduse võimalikkusest

    Aeg-ajalt ujub ikka ja jälle pinnale tõdemus, et eesti rahvas käitub rumalalt, tapab ennast rõõmsalt ja uljalt mitmel viisil, nii kiirete kui ka aeglaste meetoditega, ei hooli ka ligimestest ega…

Sirp