Kirjandus

  • Kes loeb? 2009. aasta päevakriitikast

    Maal elavatele inimestele, kes moodustavad suure hulga lugejaskonnast, on primaarne trükimeedia-allikas koju tellitav maakonnaleht.  Tavapärane oleks kriitika aastaülevaates kirjeldada seda, kes ja millest kirjutavad ning kuidas nad seda teevad. Mina…

  • Mis on Debora luule eel, all ja ümber?

    Maie Kalda ja Debora Vaarandi kõnelused on nauditavad, kuna kummalgi ei puudu huumorisoon ning väljendusviis on lihtne ja selge, vaimukas ja mahlane. Maie Kalda on terve elu uurinud peamiselt eesti…

  • Proosamaastik 2009, kaldu harrastuskirjanduse poole

    Ma ei usu, et keegi usaldaks erialase ettevalmistuseta inimesele operatsiooni tegemiseks skalpelli, kuid on levinud arvamus, et romaani võib kirjutada igaüks, kellel selleks viitsimist ja tahtmist.        Ma olen üle neljakümne…

  • Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi

    Ka kõige cosmo-meisterlikum fassaadiviimistlus ei tee naisi võrdseks seksuaalse valiku ees – ainult burka teeb.      Algus eelmises Sirbis Aimée Beekman, Valikuvõimalus. Kolmas trükk. Pegasus, 2010. Järelsõna Johanna Ross, sarja kujundanud…

  • Tõlkeloo uurimissund

    Eestis puudub püsiv institutsioon, mille põhikirjaliseks ülesandeks oleks Eesti tõlkeloo edendamine.„Vajadus taidetõlke ajaloo kirjapanekuks kasvab iga aastaga,” kirjutas Peeter Torop 1980. aastate lõpul. „Tõlkesund on muutunud tõlkeloo uurimissunniks,” kordas ta…

  • Nikolaj Aretov: „Uurima peab igasuguseid ilukirjanduslikke tekste”

    Professor Nikolaj Aretov (1954), kelle viimaste aastate ilmunud tööde hulgas on Bulgaaria XV III-X IX sajandi kirjandusloo („Национална митология и национална литература. Сюжети, изграждащи българската национална идентичност в словестността от…

  • Kas võtab vee silma?*

    Indrek Hirvel on ikka ühes mantlitaskus oliivid, teises suupill ja põues esiisade oda.Tartu kultuurkapitali ja Tartu linnavalitsuse rahastatav Gustav Suitsu luuleauhind anti sel aastal Indrek Hirve luuletuskogule „Veesilm” (2009). Komisjoni…

  • Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi

    Aimée Beekman ei paku alternatiivi hierarhilisele peremudelile, ta lihtsalt paigutab naise kohale, kus traditsiooniliselt on olnud kodu-patriarh, ning kirjeldab tulemust idüllilisena.      1. Aimée Beekmani „Valikuvõimalus” algab sellega, et peategelane, 29-aastane…

  • Pisimina mikrokogemus puust ette ja punaseks

    Kuuldes Grete Márqueze raamatust esimest korda, arvasin, et tegu pole mitte iroonia, vaid ühe naiivse neiu ülepaisutatud fantaasiaga. Iroonia ja satiir pole mitte lihtsalt kirjanduse osa, vaid see on kirjanduse…

  • Värske suunaga jutukogu

    Mart Helme „Hiina jutud” on harukordne kogumik eesti keeles, sest minu teada pole varem nii mahukat zenist kantud teost ilmunud. Ma ei tunne Mart Helmet isiklikult, kuid üks mälestusväärne kohtumine…

Sirp