Pealkirja küsimus on muidugi retooriline, nagu teame seda Jaan Krossi kuulsast „Mesmeri ringi” alapealkirjast, mis kõlab järgmiselt: „Romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan”. Kirjandus liigub teatud skaalal,…
Ei juhtu just sageli, et aastate jooksul suuresti nelja silma all kogetu peaaegu korraga neljaks raamatuks vormub. Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik võivad sellest kõnelda. Maagiamuuseumis (Musée de la Magie,…
Viimasel ajal on kirjanduskriitika tõusnud väga huvitavate diskussioonide objektiks. Veelgi enam, küsimus on laienenud peale teksti ka autorile, nii et võime sama hästi rääkida autorikriitikast. Piir nende vahel on aga…
Õpetlik on jälgida, kuidas Vladimir Tšiž üritab irrutada väärtusliku osa vääritust, kirjandusliku geniaalsuse maisest, moraalselt ja sotsiaalselt süüdimatust isikust. Vladimir Tšiž, Kirjanik psühhiaatri silmis. Koostanud Hando Runnel, tõlkinud Antti Lääts,…
Olgu, lumi,tule. Tule, tee ja ole.Võtan sind vastu – tule mu aeda,istu, pikuta, puhka oma mõõtmatut keret.Toeta ennast vastu mu aialippe, nõjatu neistüle, vaju meie autole ja majale, kata kõik…
1. Kõik kolm Birk Rohelennu proosaraamatut on jõudnud mõne romaanivõistluse esikolmikusse. Ainuüksi see fakt kutsub üles põhjalikumale sisulisele analüüsile, sest need tekstid pole kindlasti keelelises mõttes meisterlikud ega nauditavad. Keelekasutus…
Küllap vajame moodsaid vagajutte – puhtaks saanud ja meeleparanduse läbi teinud patustajate pihtimusi. Eesti kirjanduses on ka varem olnud raamatuid, mille peategelaseks on New York. „Ebanormaalne” – Kaur Kender elas…
Kriitika stiil on praegu ühelt poolt targem ja keerulisem, teiselt poolt kiledam ja toorem. Üllatusega märkasin, et mu Eeva Pargi proosast kirjutatud lugu üle-eelmises Sirbis sattus kõrvuti noorte kirjanduskriitikute aruteluga…
Eesti nüüdiskirjanduses kehastab Andrus Kivirähk samasugust suveräänset keset kui Mati Unt omas ajas. Andrus Kivirähk, Pagari piparkook. Kivirähk XX sajandil. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 240 lk. „Vanad fookused” on Henn-Kaarel…
Kümnenda kirjandusmõtestaja mõtteid kirjanduskriitikast Eelmises Sirbis läbi viidud kirjanduskriitika arenguvestluses „Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne” plaanisin ka ise osaleda, aga jutt kiskus vägisi lubatud tähemärkidest…