Muusika
-
Pealelend – Tanel Veeremaa, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor
Helilooja Liisa Hirsch kuulutati 7. III Heino Elleri nimelise preemia laureaadiks. Viimati sai preemia 2011. aastal pianist Sten Lassmann. Muuseumil on ka muidu põnevad ajad. Miks otsustas ETMM just nüüd Heino…
-
Jälgida kajakaid. Pärdi metafoorid ja oksüümoronid
Leopold Brauneissi peetakse üheks maailma parimaks Pärdi muusika tundjaks, kelle töösse suhtub soosivalt ka Pärt ise. 14. II esitleti Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis uut raamatut „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid…
-
Üksinduse suursaadik
Pärt Uusbergi autorikontsert „Unenäo talu“ 24. II Kultuurikatlas. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg. Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli „Ernst Enno avarused“ ja…
-
Klähvib, ei pure – Mis juhtus „Eesti lauluga“?
Kallis „Eesti laul“, ma ei tunne sind enam ära. Ei oska sinuga rääkida. Ei mõista, kuhu ja miks sa pürgid. Kunagi olime semud. Ajasime ühist asja. Kutsetega osalevad laulukirjutajad, näotu tapeedipop,…
-
Ülekoormus murrab ka kõige ideaalsema tehnikaga laulja
Lauljate, vokaalpedagoogide ja muusikapedagoogide foorum 26. II Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Hiljuti ajakirjanduses lahvatanud teema eri laulustiilide õpetamise võimalikest ohtudest hääletervisele inspireeris Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli juhti sedavõrd,…
-
Mitmetahuline vaade sümfoonilise muusika tulevikku
Kontsert „Alternative Energy“ sarjas „Tulevikumuusika“ 25. II Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, Sander Mölder (elektroonika), Aljona Movko (video). Kavas Marianna Liigi uudisteos, Mason Batesi ja John Adamsi…
-
Eesti ja prantsuse muusika hõng
Veebruari kontserdikavades kõlas keskmisest rohkem prantsuse heliloojate või prantsuse muusika vaimust kantud teoseid ning teisalt inspireeris Eesti iseseisvuspäev kavadesse valima tavatult palju eesti heliloojate loomingut. Rohkem esiettekandeid kuuleb tõenäoliselt ainult…
-
Beethoveni pärand ja elamuskultuur
2020. aastal tähistatakse Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva. Saksamaal tähendab see suuri eripidustusi, sest ei ole kerge leida teist saksa või mittesaksa päritolu heliloojat, kelle mõju oleks nii kaugeleulatuv kui…
-
Reaalmažoorist loomeprotsessini
End meheks metsast nimetav helilooja, dirigent ja arranžeerija Rasmus Puur (1991) on muusiku elukutseni jõudnud suuresti juhuse ja töö tõttu. Muusikaprojektides on talle kõige olulisem see, miks midagi tehakse. Puuri muusika…
-
Ma armastan kogu aeg
„Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat,“ ütleb maestro Neeme Järvi. Kas pole juba see suurim preemia ja kirg, mis inimest iga jumala päev õnnelikuks teeb?…