Sel nädalal oleks legendaarne viiuliõpetaja Marta Toona saanud saja-aastaseks. Surmani säilitas ta huvi oma õpilaste käekäigu ja meie muusikaelu sündmuste vastu. Tema leebe ja soe hääl telefonis ning ergas vaim jäid aastakümnete jooksul muutumatuks.

Marta Toona (neiupõlvenimega Laas) sündis Petrogradis muusikalembeses eesti peres. 1921. aastal opteeruti Eestisse, kus algasid ka Toona muusikaõpingud. Viiulit õppis ta algul Ella Hirschi muusikakoolis Alfred Papmehli käe all. Pärast tolle lahkumist Saksamaale olid Toona õpetajad Tallinna konservatooriumis Rudolf Palm ja Vladimir Alumäe. Poliitiliste olude ja isikliku elu tõttu pikaks veninud õppimisajal mängis ta viiulit suveorkestrites ja Töölisteatri orkestris. Diplomeeritud viiuldajana leidis ta aga tõelise kutsumuse õpetamises. Ta on õpetanud Tallinna muusikakooli (praegu Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool) algastmes, Tallinna lastemuusikakoolis (praegu Tallinna muusikakool) ja Tallinna muusikakeskkoolis. Kümme aastat oli ta Tallinna riiklikus konservatooriumis pedagoogilise praktika juhendaja. Toona on märkinud, et kuna tema enda algõpetus viiulimängus jäi ebakindlaks – Papmehli intuitiivne metoodika seisnes peamiselt ettemängimises –, pühendus ta omakorda just viiulimängu aluste edasiandmisele ja algastmes õpetamisele. Tema juures on õppinud paljud hilisemad saavutusrohked viiulipedagoogid nagu Aino Riikjärv ja Tiiu Peäske ning Juta Helilaid, aga ka viiuldajad Priit Bernhardt, Andres Laan, Katrin Uuli, Ülle Allade ja Varje Remmel, vioolamängijad Andrus Järvi ja Martti Mägi, inspitsient ja helirestauraator Jüri Kruus, dirigendid Eri Klas, Paul Mägi ja Andres Mustonen, muusikaõpetaja Juhan Trump ning muusikateadlane Kristel Pappel.

Marta Toona oli ühtaegu delikaatne ja nõudlik õpetaja, viiulimängu omandamine kulges loomulikult ja orgaaniliselt. Ta suutis õpilastes sütitada armastuse muusika ja oma pilli vastu. Nõukogude-aegses koolis õhkus temast Eesti aega, mis väljendus nii aupaklikus suhtlemises kui ka Toona naiselikus elegantsis. Õpilasi kujundasid ka hetked Marta Toona ja ta abikaasa, teatritegelase Enn Toona õdusas kodus – eesti kunstnike graafika ja maalid seintel, vana mööbel, kaunid kohvitassid …

Toona otsus lõpetada pedagoogitöö 55 aasta vanuses 1973. aasta kevadel oli kõigile ootamatu, küllap talle endalegi. Peamise tõukejõu andis armastatud abikaasa surm, aga vahest ka soov noorele põlvkonnale mitte jalgu jääda. Pärast seda elas Marta Toona küll kaasa teiste tegemistele, aga oma isikut ja minevikku (kahjuks ka kultuuriloolist minevikku) ei tahtnud ta tuua prožektorivalgusse.

3. aprillil kogunesid Marta Toona lähikondsed ja endised õpilased Pärnamäele hauaplatsile, et jätta hüvasti erakordse inimesega. Toona pedagoogitöö, avar eluvaade, hingesoojus ja peenetundelisus ei unune kunagi.

Tallinna Muusikakool

Tallinna Muusikakeskkool

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia