Reedel, 11. augustil sängitati Metsakalmistule baleriin Signe Tamm (a-st 1956 Nieländer).

Signe Tamm alustas balletiõpinguid Galina Tšernjavskaja erastuudios, astus Eesti Riiklikku Koreograafilisse Kooli, mille lõpetas 1953. aastal Zoja Kalevi-Silla klassis koos Aime Leisi, Ülle Ulla, Aigi Rüütli, Maire Loorentsi ja Iraida Generalovaga. Peterburi Balletiakadeemia kunstiline juht Marietta Frangopulo on kirjutanud 12. juunil 1953. aasta Sirbis ja Vasaras: „„Estonia“ teater saab esmakordselt balletiartiste, kes on saanud professionaalse hariduse klassikalise balletitantsu alal. Kool eesotsas oma direktori Anna Ekstoniga on teinud suurt ja tulemusrikast tööd.“ Eraldi rea on pühendanud Frangopulo Signe Tammele: „Signe Tammel on professionaalne tehnika ja suursugusus tantsus.“

Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli esimesi diplomeid Estonia laval üle andes sõnas Anna Ekston: „Meie kool saadab täna ellu oma I lennu. Edasiseks kooliks on Teil, kallid lõpetajad, tänasest õhtust alates teatri praktikaline töö. Eesti teatris, mis on maailmateatris nii väike, peavad olema suured näitlejad-tantsijad. Ees ootab teid terve näitekunsti epohh – 20 aastat balletiartistina. Ootab tükk teatriromantikat ja näitlejaeetikat. Andke teatrile kogu oma südametunnistus, looge omapoolselt tükike kaunist traditsiooni, et jõuda läbi kõigi raskuste tähtede lähedale.“

Signe Tamm oli tantsija, kes tegi oma tööd hästi ning pidas ülemaks Anna Ekstoni koreograafikooli eetilist hoiakut. Tema teatriteed jäävad meenutama järgmised rollid: Tütarlaps (Straussi „Öö Veneetsias“), Õde (Kapi „Kalevipoeg“), Ilus Helena (Strelnikovi „Orjatar“), adagio solist (Tšaikovski „Luikede järv“).

Signe Tamm tõestas oma üle 20 aasta kestnud lavatööga Estonia teatris, et oli selle elukutse põhitõed omandanud hästi.

Eesti Teatriliit

Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit