kahekordne punane buss
keeras peateelt põllule
brittide punane buss
kihutas trotsima vihma ja tuult
üksinda
kivisele savisele põllule
mutta ideaalid
Euroopa üle kraavi, hetkega
ununes soov
minna üheskoos, läbi kerkinud udu
vedada väiksemaid
sest bussijuht oli natuke pabinas
ja teistel oli kõvem hääl
ja neil olid kõvemad valed
ja raadios mängis nende lugu
ja memmed kõik kuulasid
ja taadid kõik noogutasid
kuni oih –
buss keeraski peateelt põllule
Šoti metsad ei kaitse seal tuule eest
Šoti metsad on raiutud, müüdud
šotlased on kurvad, petetud
Šoti viski tahab Euroopasse
Londoni raha tahab Euroopasse
Põhja-Iiri tahab Euroopasse
pool bussitäit on paanikas
nad ei taha olla üksinda
kuigi Euroopa on tossike, laisk ja unine
ei viitsi enam mõtelda
aina edasi – kuhu?
juhid on ülbed, GPS katki
kontroll on kadumas
käed roolil kui krampis – e d a s i
aga paljud ei usu, enam ei usu
et keegi neist rooli taga hoolib
ja üle busside tõuseb loba ja trots
hääled pasundavad – põllule!
ees olevat kuristik, teepervel kollid
teised on ahned, teised on laisad
hirmuga aetakse põllule
kahekordne punane buss
brittide punane buss
veeres põllule
kõik vaatavad järele
kes kardab, kes vibutab rusikat
mina kurvastan
ma ei usu, et isegi britid
olgugi uhked oma tuulise saare peal
tahavad tegelikult olla üksinda