Pärnu katlamajas esietendub 15. mail tantsupedagoogi ja koreograafi Annika Viibuse sõna-, muusika- ja tantsulavastus „Vabadus vabanduseks“, kus publiku ette astuvad Triin Lepik, Laura Pampa, Lauri Kink, Kardo Ojassalu ja Sander Saat. Muusikalises kujunduses on kasutatud Kilingi-Nõmme punkbändi Exit loomingut. Peale Pärnu antakse lavastusega mais etendusi veel Haapsalus, Viljandis ja Tartus.

Millel „Vabadus vabanduseks“ põhineb ning millised teemad leiavad seal käsitlemist?

„Vabadus vabanduseks“ põhineb ligikaudu kümnel 2013. kuni 2015. aastani Eestis ilmunud ja eestlaste kirjutatud artiklil, kõnel, üleskutsel. Mulle meeldib mõelda, et kõik, millest me räägime, on sotsiaalne teema – see peegeldab Eesti ühiskonna elu, millega meie riigi inimesed on harva rahul. Aga selle asemel et hakata end liigutama ja püüda suures pildis ise midagi muuta, istub inimene kodus ja vigiseb, ootab kaks kätt süles, et keegi teine tema eest midagi muudaks. Üsna selgelt on tegemist ka poliitilise lavastusega, mille teemad on ühel või teisel moel seotud raha ja võimuga. Räägime palkadest, töötusest, vabamüürlastest, sõnavabadusest, kultuurist, õig(l)usriigist, lastest, poliitikast jm.

Tegemist ei ole puhtalt sõna- või tantsulavastusega. Väljendame oma mõtteid muusika, ruumikujunduse, sõna, füüsilise keele ja video abil – seda kõike selleks, et oleksime kõigile võimalikult arusaadavad. Ka neile, kes võib-olla lavastuses käsitletavatest teemadest palju ei tea. Teeme seda nii otse, kui võimalik.

Miks olete valinud etendamispaikadeks peamiselt tööstusliku iseloomuga kohad nagu Pärnu katlamaja või Tartu aparaaditehas?

Esiteks algab see kõik minust. Mulle ei paku eriti põnevust tavapärased etenduspaigad, vaid pigem need, kus ruum juba kannab mingisugust infot, millega saan hakata mängima. Sellel korral langes valik tööstusruumidele, kuna sellise sisuga lavastus sobib minu arvates robustsesse keskkonda. Tööstusliku iseloomuga hoone loob juba sinna sisseastumisel sobiva meelsuse. Loodetavasti.

Milline osa on lavastuses muusikal?

Muusika kannab endas jõulist infot, mida ainult teksti või ainult liikumisega on raske edasi anda. Muusika koostöös liikumisega liidab lavastuse osad tervikuks. Miks punkmuusika? Sest selline muusika on tükike minust ning laseb mul kunstnikuna end kõige paremini selle lavastuse puhul väljendada. Lihtsuses peitub võlu ja selle muusika võlu peitub selles, et on selge lugu – pole ei lilli ega liblikaid.