29. detsembril lahkus 97. eluaastal meie kõige eakam tantsuveteran, kauaaegne Estonia teatri tantsija, eesti balleti väärikas esindaja Johannes Viirg.

Tantsuõpinguid alustas Johannes Viirg 1937. aastal Helmi Tohvelmani juures Tallinna Töölisteatri õpperühmas, tantsis aastatel 1941–1944 ja 1946–1966 Estonias ning töötas tantsijakarjääri lõpetamise järel 1966–1976 sealsamas balletiinspektorina. Aastatel 1944–1946 tantsis Johannes Viirg Vanemuises.

Balletitantsu alused sai ta Rahel Olbrei, Eesti balletikoreograafia teerajaja käest. Olbrei meelest oli ideaalne tantsija mitmekülgne isiksus, kellel tema enda sõnul ei ole välja töötatud mitte üksnes kehatehniline, vaid ka vaimutehniline külg: „Kes suudab kõrgemale tõusta oma osa puhttehnilisest täitmisest, suudab seda läbi mõelda, läbi tunda ja ka edasi anda – ühe sõnaga, suudab hingestatud kuju luua ja mitte ainult hästi õlitatud masinat demonstreerida.“ Johannes Viirg on meenutanud inspireerivat koostööd Olbrei ja Hanno Kompusega lavastuse „Kratt“ (1944, Estonia) ettevalmistamisel. Tal on olnud võimalus tantsida nõudlikke osi nii eriilmeliste lavastajatega nagu Anna Ekston (lavastused „Bahtšissarai purskkaev“, „Windsori lõbusad naised“, „Luikede järv“), Helmi Tohvelman („Kalevipoeg“), Tatjana Ramonova („Lola“ ja „Pähklipureja“) ning Vladimir Burmeister („Luikede järv“).

Johannes Viirgu jääb iseloomustama alati vaoshoitud, kuid sugestiivne, oma erialale jäägitult pühendunud, sirgeselgne, väärikas tantsijahoiak. See on kauge ja ilus mälestus neist aegadest, kui pandi alus Eesti balletikunstile.

Rahvusooper Estonia

Vanemuine

Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit

Eesti Teatriliit

Johannes Viirg maetakse Metsakalmistule Eesti Teatriliidu matuseplatsile.