Orelimeistrite Kriisade austuseks anti festivalil kokku 12 kontserti, kõik Kriisade ehitatud orelitel. Nimetagem ka kontserdipaigad: Rakvere Kolmainu kirik (orel valmis 1926), Võru Katariina kirik (orel 1913), Urvaste Püha Urbanuse kirik (orel 1938), Vastseliina Katariina kirik (orel 1911), Rõuge Maarja kirik (orel 1930), Rapla Maarja-Magdaleena kirik (orel 1939) ning Suure-Jaani Johannese kirik (orel 1937. aastast).
Esinejaid oli tulnud Eestist, Lätist ja Venemaalt.
Kriisade festivalil esinesid Veronika Kostõleva, Aleksandr Novosjolov, Dina Ihhina ja Deniss Mahhankov Venemaalt (viimased kaks olid ka festivalisarja kunstilised juhid), Andres Uibo õpilane Denis Kasparovitš ja Kristina Vilotševa Eestist ning Ilona Birgele Lätist, kes andis pidusarja lõppkontserdi 26. juulil Suure-Jaanis. Rapla kontsert oli pühendatud professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäevale ning toimus 22. juulil koostöös Rapla kirikumuusika festivaliga. Viimasel üritusel esinesid kaks oreliduot – Kristina Vilotševa ja Denis Kasparovitš Eestist ning Dina Ihhina ja Deniss Mahhankov Venemaalt, kaastegev oli viiuldaja Daana Ots, eesti muusikast kavas Hugo Lepnurm, Peeter Süda ja Arvo Pärt.
Kõik eespool nimetatud orelikunstnikud mängisid ning seitsme kiriku orelitel esitatud muusika kõlas eranditult Kriisade ehitatud pillidel. Kõrvuti Walckeri ja Saueri kuulsate firmade orelitega, on Eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Meistrite Kriisade orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse traditsioonidest.
Tutvustagem ja meenutagem Eesti kuulsaimat orelimeistrite dünastiat. Selle alusepanija oli Haanjamaal sündinud Tannil Kriisa (1866-1940), kellel oli kaks venda, Juhan ja Jakob Kriisad. Esimene orelitöökoda hakkas tööle 1886. aastal, kust esimene orel ehitati Pressi algkoolile. Kirikute jaoks ehitatud pillide kõrval ehitatigi oreleid ja harmooniume ka koolidele. Kõik 1891-1939 ehitatud kirikuorelid kannavad kolme venna firma „Vennad Kriisad“ nime. Meistrite liin kulges edasi peamiselt Tannili poja Eduard Kriisa kaudu, kelle poeg Hardo Kriisa (s. 1940 Võrus) oli 1960ndatel dünastia ainus elus järeltulija. Hardo Kriisa on olnud orelitega ametis kogu oma teadliku elu, tegutsenud aastakümneid oma orelitöökojas, aga pühendanud sellele nüüd uue põlvkonna järeltulijatena ka oma kolm poega, Hollan, Hanno ja Helar Kriisad.